Arenguseire Keskus töötas välja kõrghariduse rahastamise veebipõhise kalkulaatori, millega saab hinnata erinevate rahastamisvalikute mõju Eesti kõrgharidussüsteemile.
Uudis
Kõrghariduse rahastamise korrastamiseks tuleks lõpuni viia tasuta kõrghariduse reform või kaaluda õppemaksude tagasitoomist koos konkurentsivõimelise õppelaenusüsteemiga, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust “Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis”.
Kui riik ei suuda tasuta kõrgharidust jätkusuutlikult rahastada, tuleb Eesti kõrghariduse konkurentsivõime hoidmiseks avardada haridusasutuste rahastamisvõimalusi, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Kõrghariduse rahastamine Eestis“. Õppemaksu kaotamine 2013. aastal pole suurendanud kehvemal järjel perede laste ligipääsu kõrgharidusele.
Kõrgkoolid üle maailma pakuvad järjest rohkem veebipõhist haridust, mis hakkab tulevikus suurendama konkurentsi ka Eesti kõrgharidusturul, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Kõrghariduse arengusuundumused“. Eestis suurenes kahe aastaga mõnel veebikursusel osalenute osakaal 26 – 64-aastaste seas 15%-lt 35%-ni.
Eesti edestab kõrgharitute osakaalult enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuid võrreldes teiste OECD riikidega töötavad tudengid õpingute kõrvalt rohkem ja ka väljalangevus on suurem, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed“.
Kõrghariduse rahastamise küsimus muutub Eestis järjest aktuaalsemaks, sest aastane puudujääk ületab juba 100 miljoni euro piiri. Täna, 1. veebruaril peetaval Arenguseire veebiseminaril „Kes peaks maksma kõrghariduse arve?“ käsitletakse peamiseid kõrghariduse rahastamise suundumusi Euroopa riikides.
Koroonapandeemia on pannud hariduse kiiremini digitaliseeruma ja järjest enam toimub õppimine veebikeskkonnas. Täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?“ arutatakse Eesti kõrghariduse suundumusi järgmise 15 aasta jooksul.