Kõrghariduse tulevik

Raport: Õpingutele keskendub alla kolmandiku tudengitest

Eesti edestab kõrgharitute osakaalult enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuid võrreldes teiste OECD riikidega töötavad tudengid õpingute kõrvalt rohkem ja ka väljalangevus on suurem, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed“.

Raamatukogu

„Eesti kõrgharidus seisab õppijate vaatepunktist kolme suure väljakutse ees – tudengite väljalangevus on suur, vähesed saavad pühenduda vaid õpingutele ja paljud kõrghariduse omandanud inimesed leiavad rakendust  madalamat kvalifikatsiooni eeldavatel ametikohtadel,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

2020. aastal jäi Eesti kõrghariduse omandanute osakaalult 25-34-aastaste hulgas (43.1%) alla OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon)  riikide keskmisele (45.6%), kuid edestas Austriat, Saksamaad ja Itaaliat ning enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike. „Samas on 33%-ne väljalangevus bakalaureuseõppest OECD riikide kõrgemaid. Õpingute teiseks aastaks oli katkestanuid vaid 11%, mis näitab ülikoolide oskust tudengeid valida ja hoida õpingute algfaasis,“ sõnas Varblane.

Õpingute kõrvalt töötas aastatel 2018-2020 regulaarselt üle poole tudengitest, üksnes õpingutele keskendus alla kolmandiku kõigist kõrghariduse omandajatest. „Eesti tudengid identifitseerivadki end Euroopa riikide keskmisest rohkem töötajate kui tudengitena,“ ütles Varblane. „Ühelt poolt töötatakse elamiskulude katmiseks, kuid samavõrd tähtis on ka varasema töökogemuse tähtsustamine tööturul. Samas tunneb iga kolmas üliõpilane, et tal on  töötamise tõttu õppimisega raskusi. Seda on Euroopa riikide keskmisest ligi kaks korda enam.“

Eestis teeb madalamat kvalifikatsiooni vajavat lihttööd märksa enam kolmanda taseme haridusega inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt. „See võib olla seotud ka aastakümneid tagasi omandatud kõrgharidusega. Eeskätt keskeri- ja tehnikumiharidusega inimeste teadmised ja oskused on aegunud ning erialast rakendust ei leita,“ ütles Uku Varblane.

2020. aasta seisuga teeb lihttööd 4000 bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe läbinud inimest. Koos keskerihariduse omandanud inimestega teeb madalama kvalifikatsiooniga tööd 9 300 inimest.  „Kokku olid 2020. aastal lihttöötajatest kolmanda taseme haridusega 16,5% ehk kolm korda üle Euroopa Liidu keskmise – 6,5%,“ rääkis Varblane. 

Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma suhteliselt madala kolmanda taseme hariduse palgaboonusega, mis on eelkõige tingitud keskeriharidusega inimeste suurest osakaalust ja nende mõõdukast töötasust. „Bakalaureuse- ja magistrikraadi palgalisa Eestis on võrreldes keskhariduse omandanutega rahvusvahelises võrdluses pigem suur,“ ütles Varblane.

Lühiraporti „Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed“ saab alla laadida https://arenguseire.ee/raportid/eesti-korghariduse-hetkeseis-ja-valjakutsed/

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

8.02.2022

Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed

Eesti edestab kõrgharitute osakaalult enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuid võrreldes teiste OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riikidega iseloomustab Eestit suurem õpingutest väljalangevus ja kõrge õpingute kõrvalt töötamise määr.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.