Raport: Sotsiaalmeedia keelustamine ei taga noortele piisavat kaitset

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et sotsiaalmeedia mõju on tänastele lastele ja noortele väga suur ning üha rohkem riike on asunud arutama vanusepõhist keeldu. “Vanusepiirangute kehtestamine näib kiire lahendus, ent pigem on tegu plaastriga, mis pole kuigi tõhus. Praktika näitab, et noored leiavad viise piirangust kõrvale hiilida. Teadlased soovitavad keskenduda platvormide disainiloogika reguleerimisele ning laste ja noorte harimisele ehk võimestamisele,” selgitas Kindsiko.

27.04.2026

Noortega seotud riskid ja kaitse sotsiaalmeedias

Kuigi sotsiaalmeedial on noortele ka positiivseid mõjusid, toob OECD esile neli peamist sotsiaalmeediaga seotud riski, milleks on sisu-, kontakt-, käitumis- ja tarbimisrisk. Kõige tõhusam on riskide leevendamisel ühendada digikeskkondade regulatsioon ja noorte võimestamine. Regulatsioon ja selle efektiivne jõustamine aitab riske kiiresti piirata, samas kui digipädevuse arendamine ja juhendamine aitavad noortel endil riskidega toime tulla.

OECD andmetel veedab pool 15-aastastest üle 30 tunni nädalas digiseadmetes, osa isegi üle 60 tunni nädalas ning sellest ajast umbes 95% veedetakse meelelahutuslikel eesmärkidel. Internet on ka Eesti 9–16-aastaste noorte igapäevaelu lahutamatu osa ning koguni 98% kasutab seda iga päev, mis toob noorte jaoks paratamatult kaasa erinevaid riske.

Näiteks näitavad uuringud, et ligi 60% 9–16-aastastest noortest on viimase aasta jooksul näinud internetis häirivat sisu ning iga kuues noor puutub sellega kokku vähemalt kord kuus. Enam kui kolmandik õpilastest on näinud sisu, mis propageerib äärmuslikku kõhnust või ohtlikke proovile panemisi.

Veebis kiusamist on kogenud 17% õpilastest ning iga viies noor on digimaailmas saanud seksuaalse sisuga sõnumeid. Häirivatest internetikogemustest räägitakse enim vanematele (34%) või sõpradele (25%), kuid 18% lastest ei jaga neid kellegagi.

Märkimisväärne osa Eesti noori osaleb ka ise riskide levikus, näiteks võib 28% poistest ja 20% tüdrukutest väärinfot teadlikult edasi jagada.

Sotsiaalmeedia mõjutab ka noorte tarbimist, kuna noored puutuvad seal kokku varjatud reklaami, suunamudijate turunduse ja rakendusesiseste ostudega. Hinnanguliselt võivad 14-aastased puutuda ainuüksi sotsiaalmeedias kokku kuni 1260 reklaamiga päevas. 

Eesti valikutest rääkides tõi Kindsiko välja, et kuigi sotsiaalmeedia puhul tuuakse sageli välja selle kahjulikke mõjusid, loob digimaailm noortele ka väärtust, toetades eneseväljendust, sotsiaalset sidusust, õppimist ja osalust. 

“Eesti fookus peaks olema sellel, kuidas minimeerida kahjulikke mõjusid ja maksimeerida kasulikke. Samuti on oluline teadvustada, et noorte võimestamine digikeskkonnas algab juba enne kooliiga ja kujuneb järk-järgult koos lapse arenguga ning Eesti peaks võtma digiteadlikkuse teema fookusesse juba lasteaias,” rõhutas ta.

Lühiraport “Noortega seotud riskid ja kaitse sotsiaalmeedias” on valminud uurimissuuna “Noorte autonoomia tulevik” raames. Arenguseire Keskuse uurimissuuna eesmärk on kaardistada, millised tegurid mõjutavad noorte autonoomsust ja otsustusvõimet ning kui heas vastavuses on noorte autonoomia arengud mitmete eapiiridega, mis noorte õigusi reguleerivad.