Raport: Spordis on eraraha kaasamise võimalused paremad kui kultuuris

Joonis. Valitsemissektori kulud spordi ja kultuuri valdkonda osakaaluna valitsemissektori kogukuludest (2014–2023, %)

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et kultuuri ja spordi rahastus Eestis on kogusummas püsinud läbi aastate stabiilsena, kuid kultuuriteenuste rahastamine on mõnevõrra kahanenud ja spordi oma kasvanud. “Eesti kultuur toetub peamiselt avaliku sektori enda asutustele, samas sporditeenustes liigub suurem osa avalikust rahast toetuste ja ülekannetena erasektori organisatsioonidele, mis osutab, et rahastamise mitmekesistamise ja eraraha kaasamise võimalused on spordis paremad,” ütles Varblane.

12.05.2026

Riigi rahastusmustrid kultuuri- ja spordivaldkonnas

Euroopa võrdluses paistab Eesti silma vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna avalike kulude suure osakaaluga. Aastatel 2014–2023 oli see üle kahe korra kõrgem EL-i keskmisest ning moodustas 5% valitsemissektori kogukuludest. Rahastuse tase on püsinud suhteliselt stabiilne, kuid kultuuriteenuste osakaal on mõnevõrra kahanenud ja spordi oma kasvanud.

Valitsemissektori kogukuludes on vaba aja, kultuuri, religiooni ja spordi valdkonna kulude osakaal aga vähenenud 5,3%-lt aastal 2014 4,7%-le 2023. aastal, mis näitab, et valdkonna rahastus pole teiste valdkondadega sammu pidanud. Samas on ka praegune osakaal ikkagi üle kahe korra suurem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt.

Eesti kultuurivaldkonna rahastamine toetub peamiselt avalike institutsioonide tegevusele, mis moodustab 70% kultuuri rahastusest. Ülekannete ja toetuste osakaal erasektori organisatsioonidele on kultuuri valdkonnas täna vaid 7%, mis on üle kahe korra väiksem Euroopa keskmisest.

Spordivaldkonnas on seevastu rahastuse jaotus ühtlasem ning rahastamises mängivad suuremat rolli iseseisvalt tegutsevad erasektori organisatsioonid. Suurem osa vahendeid liigub spordivaldkonnas ülekannete ja toetuste (31%) kaudu, mis tähendab iseseisvalt tegutsevate organisatsioonide ja klubide suuremat rolli.

Varblane lisas, et kuna kultuuri- ja spordivaldkond lähtuvad erinevast rahastusloogikast, erinevad ka rahastamise mitmekesistamise võimalused.

“Kultuurivaldkonna ees on keeruline küsimus, kuidas kasvatada muude rahastusallikate osakaalu olukorras, kus avaliku sektori enda institutsioonidel on rahastusmudelis keskne roll. Spordivaldkonnas on juba praegu suurem roll iseseisvalt tegutsevatel organisatsioonidel ning rahastusstruktuur on kultuuriga võrreldes turupõhisem, mis võiks toetada erarahastuse kaasamist,” selgitas ta.

Lühiraport “Riigi rahastusmustrid kultuuri- ja spordivaldkonnas” on valminud uurimissuuna “Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas” raames. Uurimissuunas käsitletakse kultuuri- ja spordivaldkonnale annetamist mõjutavaid tegureid ja trende, sealhulgas nende võimalikke arenguid tulevikus.