Raport: Vaimne, majanduslik ja digitaalne vägivald jäävad sageli abisüsteemi vaateväljast välja
Arenguseire Keskus toob täna avaldatud raportis välja, et lähisuhtevägivald muutub kiiremini kui arenevad õiguskaitse ning ohvritele pakutavad tugiteenused. Vaimse, majandusliku ja digitaalse vägivalla ohvrite abistamiseks puudub praegu terviklik tugisüsteem.
Arenguseire Keskuse ekspert ja lähisuhtevägivalla uurimissuuna juht Kaupo Koppel selgitas, et lähisuhtevägivalla all tuntakse enim ära eeskätt füüsilist ja seksuaalset vägivalda, kuid teiste vägivallavormide mõju ohvritele ei ole sugugi väiksem. „Näiteks kontrollivat käitumist, majanduslikku piiramist või koduseinte vahel toimuvat vaimset vägivalda on palju keerulisem märgata ja tõendada ning üksikute tegudena ei pruugi need vastata ka kuriteokoosseisule. Seetõttu ei jõua sellised juhtumid enamasti ametlikku statistikasse, kuigi uuringud näitavad, et need vägivallavormid on laialt levinud,“ ütles Koppel.
Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis
Lähisuhtevägivald muutub ühiskonnas üha nähtavamaks, kuid kajastub ametlikus statistikas üha vähem. Eestis tuntakse lähisuhtevägivalda järjest paremini ära ning ühiskonnas toetatakse üha enam sellesse sekkumist. Samal ajal jääb suur osa lähisuhtevägivallast ametlikust statistikast välja, eelkõige kuna see hõlmab füüsilise ja seksuaalse vägivalla kõrval järjest rohkem ka vaimset vägivalda, majanduslikku ja digitaalset kontrolli ning kuna institutsioone usaldatakse vähe (vt täpsemalt allpool). Üks usaldusväärsemaid lähisuhtevägivalla riskinäitajaid on varasem vägivald, kuid sellel ei ole üht põhjust ega kindlat toimepanijaprofiili.
Kuriteostatistika annab lähisuhtevägivallast vaid osalise pildi. Politseis registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudest moodustab kehaline väärkohtlemine 82%. Kui arvestada ka süüteota juhtumeid, on levinuim vägivallavorm hoopis vaimne vägivald, mida esineb 55% kõigist registreeritud juhtumitest. Ohvriuuringute põhjal jääb aga hinnanguliselt 80% lähisuhtevägivallast politseis üldse fikseerimata.
Arenguseire Keskus juhib raportis tähelepanu, et digivahendite areng annab vägivallatsejatele üha uusi võimalusi partneri jälgimiseks, kontrollimiseks ja ahistamiseks. Sotsiaalmeediaplatvormid ja ühendatud seadmed lihtsustavad inimese kohta teabe kogumist ning tehisaru võimaldab ahistamist automatiseerida ja luua süvavõltsinguid. Uute kübervägivalla vormide käsitlemiseks peab Eesti 2027. aasta juuniks täiendama õigusakte.
Vägivalla märkamine ei tähenda veel ohvrite suuremat turvalisust, kui märkamisele ei järgne ohvri turvalisust parandavat abi. Abiotsimise puhul ei ole aga määrav niivõrd see, millise asutuse poole ohver pöördub, vaid see, kuidas temaga kokku puutuv spetsialist reageerib. Sellest võib sõltuda, kas ohver jätkab abi otsimist või loobub sellest.
„Abiotsimine katkeb sageli siis, kui ohver tunneb, et tema kogemust ei usuta, tema ohutunnet ei võeta tõsiselt või ta ei saa tuge järgmise sammu astumiseks. Samas ei pruugi ka professionaalne, õigeaegne ja järjekindel abi tagada pikaajalist turvalisust, kui ohver on vägivallatsejast majanduslikult sõltuv või suhtest lahkumisega kaasneb vägivalla eskaleerumise oht,“ nentis Koppel.
Raportist selgub, et oluliseks määramatuseks lähisuhtevägivalla edasise arengu seisukohalt muutub ka kasvav hariduslõhe Eesti paarisuhetes. Aastatel 2014–2026 kasvas erineva haridustasemega paaride osakaal 37%-lt 45%-le ning seda peamiselt seetõttu, et naine on oma partnerist kõrgemalt haritud.
Naiste kasvav hariduslik eelis võib lähisuhtevägivalla riski nii vähendada kui ka teatud olukordades suurendada. Ühelt poolt võib kõrgem haridus ja sellega kaasnev majanduslik iseseisvus parandada naiste võimalusi vägivaldsest suhtest lahkuda. Teisalt võib jäikade soorolliootuste püsimisel tekkida olukord, kus partner tajub oma senise positsiooni nõrgenemist ning püüab seda tasakaalustada suurema kontrolli ja vägivallaga.
Arenguseire Keskuse uurimissuuna “Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis” eesmärk on tuvastada lähisuhtevägivalla muutuvaid mustreid ja abiotsimise trende Eestis, et hinnata selle pikaajalist mõju ning toetada tõhusamate sekkumiste kujundamist.
Uurimissuuna tulemuste esitlust saab järele vaadata siin.
Viimased uudised
-
05.11 2026Raport: lähisuhtevägivald maksab Eestile üle veerand miljardi euro aastas
Lähisuhtevägivald läheb Eesti ühiskonnale maksma hinnanguliselt 273 miljonit eurot aastas ning tegemist on pigem konservatiivse hinnanguga. Suurimad kulud on seotud tervisekao ja majandusliku kahjuga, selgub Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist „Lähisuhtevägivalla majanduslik kulu Eestis“.