Raport: lähisuhtevägivald maksab Eestile üle veerand miljardi euro aastas

Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel tõi välja, et politseis registreeritud lähisuhtevägivalla juhtumite majanduslik kulu ulatub 94 miljoni euroni aastas, kuid tegelik kulu ühiskonnale on hinnanguliselt kolm korda suurem. „Erinevate ohvriuuringute põhjal jääb umbes 80% lähisuhtevägivalla juhtumitest riigile nähtamatuks, kuid sellegipoolest kaasneb nendega ühiskonnale reaalne kulu, kuna vägivald mõjutab ohvrite elukvaliteeti, tervist ja tööelu. Ehk lähisuhtevägivalla tagajärgedega otseselt tegelevate asutuste kulud moodustavad ühiskondlikust kogukulust vaid väikese osa,“ selgitas Koppel.

Suurima osa lähisuhtevägivalla ühiskondlikust kogukulust moodustab vägivalla füüsiline ja vaimne kahju ohvritele, mille rahaliseks väärtuseks hinnati registreeritud juhtumite puhul 34 miljonit eurot aastas. Kui arvestada, et registreeritud juhtumid moodustavad vaid viiendiku kõigist lähisuhtevägivalla juhtumitest, ulatub hinnanguline kahju ühiskonnale 122 miljoni euroni aastas.

Suuruselt järgmine kulu tekib tervishoius. Ainuüksi registreeritud juhtumitega seotud kulu ulatus Eestis möödunud aastal 13,6 miljoni euroni, kuid varjatud vägivalda arvesse võttes võivad tegelikud kulud ulatuda 59 miljoni euroni aastas. Sellest 49 miljonit eurot moodustavad ravikulud, 5 miljonit töövõimetuspäevade hüvitised, 3 miljonit ravimikulud ning ligikaudu miljon eurot kiirabikulud.

Lähisuhtevägivalla tõttu tekkiv kahju tööturul ja majanduses ulatub registreeritud juhtumite puhul 15 miljoni euroni aastas, kuid varjatud vägivalda arvesse võttes kasvab see 38 miljoni euroni. Lisaks kulub Eestis ligikaudu 3,6 miljonit eurot aastas vägivallaga otseselt tegelevatele asutustele ja teenustele nagu ohvriabi, tugikeskused ja vägivalla ennetus.

Riigiasutustest kandsid möödunud aastal lähisuhtevägivallaga seotud suurimat rahalist koormust Tervisekassa (13,6 miljonit eurot) ning Sotsiaalkindlustusamet ja selle allasutused (11,8 mln eurot).

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et lähisuhtevägivallast põhjustatud majandusliku kahju vähendamiseks tuleks senisest enam panustada vägivalla varajasse märkamisse ja kordumise ärahoidmisse. „Praegu kulub meil väga palju raha lähisuhtevägivalla tagajärgedega tegelemisele, kuid suur osa sellest kahjust saaks olla välditav. Kui suudame vägivalda varem märgata ja selle kordumist ära hoida, säästame inimesi kannatustest ning vähenevad kulud, mis muidu tekiksid tervishoius, sotsiaalsüsteemis või tööturul,“ rõhutas Koppel.

Lühiraport “Lähisuhtevägivalla majanduslik kulu Eestis” põhineb Arenguseire Keskuse tellitud ja uuringufirma Civitta läbiviidud samanimelisel uuringul, mis on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast “Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis”. Uurimissuuna eesmärk on tuvastada lähisuhtevägivalla muutuvaid mustreid ja abiotsimise trende Eestis, et hinnata selle pikaajalist mõju ning toetada tõhusamate sekkumiste kujundamist.