Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis

Lähisuhtevägivalla kogemusega inimeste abiotsimise teekond

Uuring
Laadi alla PDF (1.45 MB)

Lähisuhtevägivalla kogemusega inimeste abiotsimine on sageli pikk ja katkendlik protsess, mis algab juba enne ametlike abiteenuste poole pöördumist. Abi leidmisel ei ole määrav üksnes teenuste kättesaadavus, vaid ka see, kuidas inimese kogemusse suhtutakse ja kas teda aidatakse järgmiste sammudeni jõuda. Üks toetav kokkupuude spetsialistiga võib julgustada abi edasi otsima, samas kui vägivalla pisendamine või ohvri süüdistamine võib edasised pöördumised katkestada.

Arenguseire Keskuse tellimusel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE tehtud uuringus analüüsiti, kuidas lähisuhtevägivalda kogenud inimesed liiguvad abi otsides lähedaste, digikeskkondade ja professionaalsete teenuste vahel ning millised tegurid aitavad abiotsimist jätkata või põhjustavad selle katkemist. Uuring tugines 42 vägivalda kogenud inimese ja 11 spetsialisti intervjuudele, teaduskirjanduse analüüsile ning kolme digikeskkonna arutelude analüüsile.

Uuringust selgub, et abiotsimise esimene samm on sageli oma kogemuse vägivallana äratundmine. Füüsilisest vägivallast keerulisem võib olla märgata vaimset, majanduslikku ja kontrollivat vägivalda, mida inimene võib pidada tavapäraseks suhteprobleemiks või partneri iseloomujooneks. Vägivaldses suhtes elav inimene võib küll tajuda hirmu ja ebaturvalisust, kuid kahelda oma kogemuse tõsiduses või süüdistada juhtunus iseennast. Sellises olukorras võivad lähedaste, teiste vägivallakogemusega inimeste ja spetsialistide reaktsioonid olla määrava tähtsusega, aidates toimuvat mõista või vastupidi süvendades enesesüüdistamist.

Abiotsimine ei kulge enamasti sirgjooneliselt. Inimesed võivad pöörduda korduvalt eri abiallikate poole, otsimise ajutiselt katkestada või varasemate võimaluste juurde tagasi tulla. Selliseid otsuseid mõjutavad muu hulgas turvariskid, majanduslik sõltuvus, laste heaolu ja varasemad kogemused abisüsteemiga. Seetõttu ei tähenda abiotsimise katkemine tingimata, et inimene ei soovi oma olukorda muuta. Uuringu järgi on oluline, et abisüsteem võimaldaks turvaliselt abi juurde tagasi pöörduda ega eeldaks inimeselt kohest valmisolekut vägivaldsest suhtest lahkuda.

Abi tulemuslikkus sõltub suurel määral esimesest kokkupuutest spetsialistiga ja sellele järgnevast toest. Vägivalda kogenud inimesed peavad oluliseks, et neid kuulatakse ja usutakse, nende turvatunnet võetakse tõsiselt ning pakutakse selgeid ja jõukohaseid edasisi samme. Uuring tõi esile ka erinevused abi tegelikus kättesaadavuses. Näiteks võib meestel olla keeruline leida nende kogemust mõistvat tuge ning venekeelsetel inimestel sobivat teavet ja teenuseid.

Üha suurem roll abiotsimisel on digikeskkondadel ja tehisintellektil põhinevatel lahendustel. Veebikogukonnad, internetiotsingud ja vestlusrobotid aitavad inimestel vägivalda ära tunda, teavet koguda ning valmistuda ametliku abi poole pöördumiseks. Digikeskkondade arutelude analüüs näitas aga vastuolu: esimest korda oma murega pöörduja saab enamasti toetust ja mõistmist, kuid korduvalt sama probleemiga naasvasse inimesesse suhtutakse sageli kannatamatult või isegi süüdistavalt.

Kogukondades eeldatakse, et abiotsija tegutseb kiiresti ja järjekindlalt, kuigi tegelikkuses võib vägivaldsest suhtest väljumine võtta kaua aega. Nii võib inimene jääda toetuseta just siis, kui ta seda kõige rohkem vajab. Digivahenditega kaasnevad ka eksitava teabe, privaatsuse ja vägivallatseja võimaliku jälgimise riskid. Seetõttu saavad digilahendused professionaalset abi täiendada, kuid mitte asendada.

Uuring pakub konkreetsed soovitused, kuidas lähisuhtevägivalla abisüsteemi arendamisel vähendada abiotsimise katkemist, parandada eri sihtrühmade ligipääsu sobivale abile ning tagada teenuste järjepidevus. Tähelepanu tuleb pöörata nii spetsialistide oskusele ära tunda erinevaid vägivallavorme kui ka sellele, et inimene ei jääks asutuste ja teenuste vahel üksi. Abi tulemuslikkust ei näita üksnes teenusele jõudmine, vaid eelkõige see, kas suureneb inimese turvalisus ja võimalus oma elu üle ise otsustada.

Prindi
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.

Arenguseire Keskus
Privaatsus

See veebisait kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda Teile parimat võimalikku kasutuskogemust. Küpsiste teave salvestatakse Teie brauserisse ja see täidab selliseid funktsioone nagu Teie äratundmine, kui naasete meie veebisaidile, ja aitab meil mõista, millised veebisaidi jaotised on Teile kõige huvitavamad ja kasulikumad.