Eesti inimesed on hakanud kõrge elektrihinnaga tundidel oma elektritarbimist teadlikumalt juhtima, mis on aidanud vähendada kulutusi ning tasakaalustada energia nõudlust ja pakkumist. Elektritarbimise juhtimise potentsiaal Eestis on aga seni avaldunust üle kahe korra suurem, selle valla päästmine vajab seadusmuudatusi.
Uudis
Kultuur ja sport toetuvad Eestis eelkõige avaliku sektori rahastusele, samas näiteks Põhjamaades panustavad valdkonda märksa enam ettevõtjad ja eraisikud. Arenguseire Keskus toob oma värskes lühiraportis välja, et valdkond saaks juurde üle kümne miljoni euro aastas, kui praeguse poole protsendi asemel teeks kultuuri- ja spordivaldkonnale annetusi kolm protsenti Eesti ettevõtetest.
Arenguseire Keskus toob vastilmunud aastaraamatus välja, et 2040. aastaks on Eestis 13% vähem kooliealisi lapsi kui 2022/2023. õppeaastal. Seejuures Tallinna ja Tartu koolides õpilaste arv Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab, mis tähendab, et mujal Eestis väheneb kooliealiste laste hulk rohkemgi kui 13%.
Eesti õppekeelele üleminekule tõenduspõhiselt lähenedes tuleks määrata kõigile endistes venekeelsetes koolides töötavatele kvalifikatsiooninõudeid täitvatele õpetajatele kõrgem palk, tagada tsentraalselt hästi korraldatud arvutitugi kõikidele koolidele, laiendada alustava õpetaja mentorlust ning kaaluda õpetajate ja algkooli astujate „turu“ tsentraalset korraldamist, kirjutavad Tallinna Ülikooli dotsent Triin Lauri ja EBSi professor Kaire Põder Arenguseire Keskuse väljaandes „Pikksilm“.
Erinevatel hinnangutel vajab rohepööre investeeringuid mahus 2-4% SKP-st aastas nii sellel kui järgmisel kümnendil. Arenguseire Keskus rõhutab aprilli alguses avaldatavas aastaraamatus, et keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuperiood on tarbijate jaoks valus ja vajab toimetulekut toetavaid meetmeid, kuid pikas perspektiivis on see majanduslikult kasumlik.
Eestis on ligi 10 000 majapidamist, mis nii tarbivad jaotusvõrgust elektrit kui toodavad jaotusvõrku elektrit. Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et kodumajapidamiste poolt võrku antav energiakogus on suurem võrgust võetavast energiakogusest keskmiselt 130 päeval aastas. Juriidilistest isikutest tootvatel tarbijatel on jaotusvõrku antav energiakogus tarbitavast suurem 96 päeval aastas.
Arenguseire Keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Kutsume järele vaatama veebiseminari „Kui kaugel oleme personaalsetest õpilahendustest hariduses?“, mis toimus 22. veebruaril veebis.
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis “Õpetajate reserv Eestis” välja, et Eestis on täna 2300 inimest, kes on lõpetanud õpetajakoolituse, kuid ei tööta õpetajana, mis on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. Suurim õpetajate reserv on Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas.
Eesti energiasüsteem on muutuste tuules – üha enam on seni vaid elektrit tarbinud majapidamistel võimalus ise elektrit toota. Muutuse tagant tõukajaks on paljuski olnud taskukohaseks muutunud päikesepaneelid, aga ka inimeste endi soov olla vähem sõltuv nii muutuvatest elektrihindadest kui ka võrguühendusest.