Raportid

Pikast planeerimis- ja tööahelast tulenevalt on kriisi mõju ehitussektorile olnud siiani mõõdukas, kuid erasektori vähenenud nõudlus hakkab sektori ettevõtetele järjest enam mõju avaldama. Riigi kontratsükliline lähenemine hoonete ja rajatiste tellimisel leevendaks kriisi mõju ehitusettevõtetele, kuid takistuseks on projekteeritud ja hankimiseks valmis projektide olemasolu. Sektori pikemaajalised arenguvõimalused on mõjutatud rohepöörde püüdlustest.

Kriisi negatiivne mõju iduettevõtetele seisnes jätkuinvesteeringute pidurdumises, sagenesid investorite äraütlemised. Paljud ettevõtted vähendasid kulusid ja koondasid töötajaid.
Kriisiga kaasnenud võimalused seisnevad kiirete lahenduste pakkumises esile kerkinud probleemidele, näiteks e-õppes, e-kaubanduses ja teenindusprotsesside kontaktivabaks ümberkujundamises. Rohepööre on iduettevõtlusele soodne, kuid kapitalimahukatel iduettevõtetel on tarkvarafirmadega võrreldes palju raskem investeeringuid leida.

Väga erilaadsetest ettevõtetest koosnev sektor, mille eripäraks on lisandväärtuse loomine läbi elamuste pakkumise. Kuivõrd tegemist pole esmatähtsa sektoriga, Sektori käekäik sõltub oluliselt ülejäänud majanduse olukorrast – meelelahutusele kulutatakse raha, kui elutähtsad vajadused on kaetud. Tegevuskeelu kehtestamisel on ainus viis ellujäämiseks riigipoolsed toetused, sest pakutava üleviimine digikanalitesse liigselt väärtust kaotamata on ülimalt keeruline.

Väga suure ekspordi osakaaluga sektor, kus kriisi mõju on avaldunud peamiselt läbi sisendite tarnimise- ja tööjõuprobleemide. Sektori tulevikuperspektiivid on soodsad, kuivõrd nõudlust elektroonika järele kasvatavad ülemaailmsed megatrendid nagu Tööstus 4.0, kliimamuutustega võitlemiseks lahenduste otsimine ning tehnoloogilised uuendused tervishoius. Kriisiga kiirenenud tarneahelate lühenemine võib aidata Eesti ettevõtetel kliendiportfelli laiendada. Tootmise Eestis hoidmiseks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu.

Elutähtis ja suures osas kohalikku toorainet kasutav majandusharu, mille vastupidavust kriisis on toetanud tarbijate püsiv nõudlus ja ettevõtete suur tähelepanu hügieeninõuetele. Tulevikuarengud on tugevalt mõjutatud inimeste tarbimisharjumustest ja sissetulekute tasemest, aga ka keskkonnanõuete karmistumisest. Sissetulekute kahanedes hakkavad hinnatundlikud tarbijad eelistama kodumaise toodangu asemel odavamaid importkaupu. Kuigi siseturg moodustab põhiosa ehk kaks kolmandikku ettevõtete käibest, on eksportööride jaoks suureks riskiks kriisiga kaasnev protektsionismi kasv eksportturgudel.

Kriisis väga tugevalt kannatada saanud sektor, kus on oodata püsivamaid muutusi. Kaugtöö esiletõus kahandab nõudlust ka siis, kui riikidevaheline liikumine taastub. Võimendunud hügieeni ja turvalisuse ning tervise väärtustamine pakub uusi ärivõimalusi nagu kontaktivabad lahendused majutuses ning toitlustuses ning personaalsem lähenemine turismis, kuid nendega kaasa minemiseks on vaja riskijulgust. Sektori ja selles töötavate inimeste konkurentsivõime tõstmise võti peitub üldoskuste nagu kohanemis- ja õppimisvalmiduse, võõrkeeleoskuse või arvutioskuse säilitamises ja parandamises.

Oluline eksportiv tööstusharu, kus tänu puidupõhiste materjalide nõudluse kasvule ja uute turgude avanemisele on suudetud siiani kriisiga suhteliselt hästi hakkama saada. Uusi võimalusi pakub puidukeemia areng, mis laiendab puidumaterjalide kasutusvõimalusi, näiteks farmaatsias.