Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Pikksilm – ülevaade valitud trendidest (2018)
Artiklikogumikust “Pikksilm” leiad kokkuvõtlikud ja arutlevad esseed mitmetel teemadel, mis oluliselt määravad tulevikuarenguid nii maailmas kui Eestis. Teemade valik tugines koostajate subjektiivsele tunnetusele ning pole kaugeltki ammendav, kuid loodame haaret laiendada järgmistes numbrites. Kõigis esseedes oleme püüdnud heita valgust ka sellele, mida käsitletud arengud Eesti jaoks tähendavad, arvestades meie olusid ja konteksti.
Üks kõige nähtavamaid muutusi tänases maailmas võrreldes paarikümne aasta tagusega on valdkondade ja tehnoloogiate põimumine. Kõik on järjest rohkem omavahel seotud ning kõikjale tungivad niinimetatud horisontaalsed tehnoloogiad (general purpose technologies). Üksikuid sektoreid ja eluvaldkondi ei saa käsitleda ning üha enam ka reguleerida kui omaette maailmu. Sektorseadused valdkondades nagu telekommunikatsioon, majutus või taksondus on juba mõnda aega surve all ning surve levib ka mujale. Poliitikakujundajate jaoks tähendab see, et ei piisa enam valdkondlikest süvateadmistest, järjest enam tuleb ühe valdkonna reguleerimisel teada ja tunda teisi. “Pikksilmas” käsitleme põhjalikumalt digitehnoloogiate ja neile toetuvate uute ärimudelite mõju haridusele ja sotsiaalsüsteemile.
Kuigi suurandmete ja tehisintellekti teemadele on pühendatud eraldi esseed, on need tegelikult üks tervik – tehisintellekti töövõime aluseks on suured andmemahud ja nende kättesaadavus. Ka blockchain-tehnoloogial, mida Eestis ja maailmas teatakse eelkõige krüptoraha vundamendina, on ühisosa eelnevatega. Nimelt loodetakse, et blockchain-tehnoloogia viib küberturvalisuse uuele tasemele ja suudab tagada, et “asjade internetis” olevatesse seadmetesse või isejuhtivatesse autodesse sisse ei häkita. Selle riski maandamine on oluliseks eelduseks, et tarbijad hakkaksid uusi tehnoloogiad usaldama ja kasutama.
Kuid on teisigi eeltingimusi, mis peavad olema täidetud, enne kui tarbijate usaldus on piisav, näiteks tehisintellektiga seonduvad eetikaküsimused, suurandmetega seonduv privaatsuse kaitse või isejuhtivate autodega seonduv küsimus sellest, kes vastutab, kui auto peaks põhjustama avarii. Kõigi nende küsimuste rahuldav lahendamine on suuresti regulaatorite ja poliitikakujundajate tööpõld, seda nii rahvusriikide valitsuste kui ka rahvusvahelist õigust loovate organisatsioonide tasandil.
Artiklid
Globaalse vastutuse jagamine – sisu või silt?
Katre Rugo, Mall Hellam, Jari Romanainen
Kas andmetest kujuneb uus varaklass?
Katre Eljas-Taal, Anne Veerpalu, Jari Romanainen
Kas blockchain on üksnes uus tehnoloogiline mänguasi või digirevolutsioon?
Katre Eljas-Taal, Anne Veerpalu, Ivo Lõhmus, Allan Allik, Jari Romanainen
Kas digitaliseerimine devalveerib kõrghariduse?
Katre Eljas-Taal, Aune Valk, Katre Rugo, Allan Allik, Jari Romanainen
Kas tehisintellekti kasvuraskused on ületatavad?
Katre Rugo, Karmen Turk, Jari Romanainen
Kas uued ärimudelid leevendavad survet sotsiaalsüsteemile?
Katre Rugo, Mihkel Kaevats, Jari Romanainen