Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Pikksilm – ülevaade valitud trendidest (2020)
Esimene lumi ja libedus tuleb alati ootamatult, ehkki me ju teame, millised kuud kalendris on talvekuud. Sama juhtus käesoleval aastal kliimapoliitikaga – ühtäkki oli aruteluruum nõudlikke seisukohti täis ning nii Euroopa Liit kui ka Eesti sidumas end varasemast palju ambitsioonikamate eesmärkidega. Jällegi oli juba ammu teada, et kliimaprobleemid eksisteerivad ja süvenevad.
Nüüdseks teab iga lapski, et fossiilkütustest energia tootmine on halb ning taastuvenergia hea. Oluliselt vähem teadvustatakse endale, et taastuvenergiale üleminek ei tähenda lihtsalt ühe tehnoloogia vahetamist teise vastu, ilma et tarbija jaoks midagi muutuks. Ka tarbimisharjumused peavad oluliselt muutuma, sest tuulest ja päikesest elektri tootmine on reguleerimatu ja jäik – kui tuul puhub, toodetakse elektrit, hoolimata sellest, kui palju seda parasjagu vaja on. Ja vastupidi – kui tuul pikka aega ei puhu, viib väiksem tootmismaht elektri hinna üles.
“Pikksilma” numbrist leiate ülevaate, kuidas taastuvenergia laialdasem kasutamine võib hakata mõjutama energiasüsteemi ja elektri hinda. Transport on teine suur valdkond, mida kliimapoliitika punase joonena läbib. Kombinatsioonis transpordi digitaliseerimisega on siin palju lahendamist vajavaid küsimusi. Osa tööst tehakse Euroopa Liidu tasandil, näiteks isejuhtivate sõidukitega seotud vastutuse reguleerimine õnnetuste või kahju tekkimise korral. Kuid regulatiivsete küsimuste lahendamise järel liigub pall liikmesriikide kätte: näiteks see, mis puudutab isejuhtivate sõidukite testimiseks ja kasutuselevõtuks vajaliku taristu ülesehitamist.
Kliimapoliitika pole ainus teema, mis hõlmab paljusid valdkondi. Samavõrd pöördeliseks kujuneb tehisintellekti laialdane rakendamine majanduses ja ühiskonnaelus. Riigid on siin stardijoone ületanud ning võtavad üksteiselt mõõtu. Tähele tuleb panna seda, et mängitakse erinevate reeglitega – strateegilistel vastaspoolustel asuvad eelkõige Euroopa Liit ja Hiina. Maailmaturgu võiks ju pidada piisavalt suureks selleks, et häid vilju saaks kanda mõlemad lähenemisviisid. Siiski sõltuvad nii Eesti kui ka teised Euroopa Liidu riigid olulisel määral sellest, kas Euroopal on piisavalt majanduslikku võimsust ning kas inimesed üle maailma näevad Euroopa seisukohtade eeliseid, mis võimaldaks Euroopa standarditel maailmas levida.
Käitumisökonoomika on paljutõotav valdkond, mida rakendatakse kogu maailmas aina enam, et inimeste harjumusi muuta ning soovitud käitumist edendada. Selle aasta “Pikksilma” numbris keskendume selle rahvakeeles “nügimiseks” nimetatud meetodi pakutavatele võimalustele, et suurendada säästmist ja investeerimist pensionipõlve tarbeks. Kuid “nügimist” on nutikas kasutada mujalgi, näiteks eespool mainitud elektritarbimise vallas.
Ning lõpetuseks natuke häid uudiseid. Kuigi muusikatööstuses on ärimudelid põhjalikult muutunud ning plaadipoed suletud, koidavad salvestatud muusika müügile taas paremad ajad.
Artiklid
Taastuvenergia mõju tootmisele ja tarbimisele
Olavi Miller, Eesti Energia elektriturgude strateeg
Vajame rahaasjus paremat pikksilma
Leonore Riitsalu, rahatarkuse ekspert
Euroopa Liidu ja Eesti transpordipoliitika tulevikutrendidest
Miiko Peris, Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, transpordi-, energeetika-, kosmose- ja telekomipoliitika nõunik
Kuidas valmistuvad maailma eri riigid tehisintellektiajastuks?
Tea Danilov, Arenguseire Keskuse juhataja
Kadri Mats, Arenguseire Keskuse projektijuht
Eesti muusika võimalused globaalsete muutuste tuules
Virgo Sillamaa, Music Estonia tegevjuht