Videod

Eesti pensionisüsteem on praegu poolik ja sellel puudub selge loogika, näiteks on meil kaks vabatahtlikku sammast. Kui aga panna teine ja kolmas sammas omavahel kokku, siis on vaja kogu süsteem uuesti läbi mõelda, öeldi 24. märtsil toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“. Professor Agnieszka Chłoń-Domińczak rõhutas, et usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada, kuid väga raske uuesti üles ehitada.

Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Igas stsenaariumis on erinev pensionisüsteem ning erinevad ühiskondlikud hoiakud eakate rolli osas, mis mõjutab nende võimalusi tööturul osaleda. Stsenaariumid aitavad seada iseennast tulevikuolukordadesse ja mõista, kuidas mõtestada eakust ning oma ootusi eakapõlve rahalisele heaolule, et juba praegu teha paremaid otsuseid.

Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Igas stsenaariumis on erinev pensionisüsteem ning erinevad ühiskondlikud hoiakud eakate rolli osas, mis mõjutab nende võimalusi tööturul osaleda. Stsenaariumid aitavad seada iseennast tulevikuolukordadesse ja mõista, kuidas mõtestada eakust ning oma ootusi eakapõlve rahalisele heaolule, et juba praegu teha paremaid otsuseid.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütikud Elsa Trumm ja Maie Kiisel tutvustasid konverentsil „Teistmoodi tulevik” Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiile.

Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu rääkis konverentsil „Teistmoodi tulevik” tuleviku vanemaealiste rahalise heaolu stsenaariumitest aastani 2050.

Arenguseire Keskuse 7.11.2019 toimunud konverentsil „Teistmoodi tulevik” räägiti, milliseks võib kujuneda regionaalne majandus Eesti eri piirkondades aastaks 2035 ning kuidas kujundada tarka, erinevate võimalike arengustsenaariumidega arvestavat regionaalpoliitikat. Konverentsil sai ülevaate, milliseid väärtushinnanguid kannavad Eesti inimesed ja kuidas on need ajas muutunud. Arutati ka selle üle, milliseks võib ühiskond ja majandus kujuneda aastaks 2050 ning kuidas see mõjutab pensionisüsteemi ja eakate toimetulekut.

Arenguseire Keskus tutvustas “Tuleviku eakate rahaline heaolu” uurimissuuna tulemusi, mille raames toimus diskussioon eakapõlve toimetuleku väljavaadete üle tulevikus. Arutelus osalevad Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich, rahatarkuse ekspert ja Arenguseire Keskuse kaastöötaja Leonore Riitsalu ning MTÜ Pensionikogujate Ühenduse esindaja Silja Saar. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Arenguseire Keskus tutvustas esmakordselt “Tuleviku eakate rahaline heaolu” uurimissuuna tulemusi. Uurimisprojekti eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi Eesti vanemaealiste heaolu tagamiseks tulevikus ning uurimissuuna järeldusi tutvustas Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.