Agnieszka Chłoń-Domińczak: usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada

Eesti pensionisüsteem on praegu poolik ja sellel puudub selge loogika, näiteks on meil kaks vabatahtlikku sammast. Kui aga panna teine ja kolmas sammas omavahel kokku, siis on vaja kogu süsteem uuesti läbi mõelda, öeldi 24. märtsil toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“. Professor Agnieszka Chłoń-Domińczak rõhutas, et usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada, kuid väga raske uuesti üles ehitada.

Professor Agnieszka Chłoń-Domińczak rääkis, et Poolas vähendati 2007-2008 finantskriisi ajal oluliselt kogumispensioni rolli, sealhulgas kaotades kohustuslikud sissemaksed. Hiljem leiti, et tulevane pensioni asendusmäär (pensioni suhe varasemasse sissetulekusse) ei ole piisav ja selle taastamiseks loodi 2019. aastast tööandja kogumispension: töötajate automaatse liitumisega, aga väljumise võimalusega. Kuid kuigi see on inimestele rahaliselt kasulik, ei ole see loodetud mahus toimima hakanud, sest inimeste usaldus pensionisüsteemi vastu on vähenenud. „Usaldust on kerge kaotada, aga väga raske uuesti üles ehitada“, ütles professor Chłoń-Domińczak.

Professor Lauri Leppik tõi Eestile eeskujuks Leedut, kes on vabatahtlikku kogumispensionit pidevalt ajakohastanud ning 2016. aastaks oli sellega liitunud 64% tööealistest elanikest (86% tööjõust). Vastavalt majandusolukorrale on korduvalt muutetud sissemaksete suurusi. Praegu läheb kogumispensioniks 3% inimese brutopalgast, millele riik lisab riigipoolse maksena 1,5% riigi keskmisest palgast, suurendades sellega kogumise atraktiivsust madalapalgaliste jaoks. Sotsiaalmaks on muudetud täies ulatuses töötaja maksuks (tõstes vastavalt brutopalkasid), seega ei tule riigi panus kogumispensionisse I samba  ehk riikliku pensioni arvelt. Inimestele, kes ei soovi fondi ise valida, määratakse vaikimisi lahendusena elutsüklifondid (kus on kõrgem riskitase noorte ja madalam vanemaealiste jaoks) ning väljamaksete faasis pakub annuiteetmakseid Leedu sotsiaalkindlustusamet.

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi oma äsja valminud doktoritöö alusel välja, et kui kogumispensionit Eestis poleks vabaks lastud, siis senise tootluse jätkumisel kasvanuks teise samba varad praeguselt 20%-lt 70%-ni SKP-st aastaks 2060. Teine sammas suudab pensionide keskmist asendusmäära tõstma hakata alates 2050. aastast: sealt edasi on keskmine asendusmäär koos teise sambaga suurem kui ilma selleta. Mida pikem on kogumisperiood, seda väiksemast sissetulekust piisab, et kogumispensioniga oleks pension suurem kui ilma kogumiseta. Näiteks selleks, et 1984. aastal sündinud inimesel oleks vähemalt 20 pensioniaasta ulatuses pension teise sambaga suurem kui ilma teise sambata, peaks tema palk kogu tööelu jooksul olema vähemalt 60% riigi keskmisest palgast.

Riigikogu liige Õnne Pillak rõhutas, et peame selgeks tegema, mis on pensionisüsteemi iga osa eesmärk ja millised on inimeste ootused. Praegune riiklik eesmärk, et pension moodustaks vähemalt 40% varasemast palgast, ei pruugi olla inimestele vastuvõetav. Samuti pidas ta oluliseks analüüsida teise sambaks vabatahtlikuks muutmise mõjusid, et osata planeerida edasisi samme. Inimeste isiklik panus pensioniea toimetulekusse peab kasvama ja samal ajal tuleb tegeleda ka finantshariduse suurendamisega.

Riigikogu liige Priit Sibul nõustus, et inimeste isiklik panus peab kasvama. Riiklikku vanaduspensionit (I sammast) ei saa vaadata varasema sissetuleku asendamisena, vaid minimaalse baastasemena. Kõik, mis sellele lisandub, olgu inimese enda vastutusel, kuid riigi poolt soodustatud (nt kogumispensioni tulumaksusoodustus). Kokkuvõttes peaks pensionisüsteem olema inimestele praegusest arusaadavam ja lihtsam. Üheks võimaluseks on liita teine ja kolmas sammas.

25.03.2022 Vaata veel videoid

Viimased videod

29.04.2022Väärtused kui inimvara

Veebiseminar “Milline tulevik ootab Eesti peresid?”

28. aprillil 2022 toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar “Milline tulevik ootab Eesti peresid?”.

07.03.2022Andmevabaduse tulevik

Prof Anu Masso: andmeühiskonnas ei saa kõike arvutile usaldada

Kõige olulisemaks andmeühiskonna tööriistaks on kontekstitundlik ja kriitiline andmetöötaja, ütles 3. märtsil toimunud Arenguseire keskuse veebiseminaril “Milline info väärib salastamist? Eesti valikud andmestuvas maailmas“ Tartu Ülikooli ja TalTechi kaasprofessor Anu Masso.

Vaata kõiki videoid

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.