Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Pikksilm – ülevaade valitud trendidest (2021)
Pole enam mingi üllatus, et üleilmne koroonapandeemia on maailma muutnud ning kiirendanud mitmeid tulevikuarenguid. Üheks selliseks näiteks on droonid, mis aitasid kaasa inimeste jaoks oluliste teenuste jätkumisele ka eriolukorra ajal. Näiteks transpordis rakendati kontaktivaba droonikullerteenust ravimite või muude kaupade kohaletoimetamiseks, korrakaitses 2+2 reegli järgimise kontrollimiseks ja tervishoius inimeste kehatemperatuuri mõõtmiseks. Tõenäoliselt näeme tulevikus mitmetes valdkondades üha rohkem droonide kasutamist ning tõstatub küsimus, kuidas reguleerida droonidega seonduvat terviklikult – alates nende käitamisest kuni isikuandmete kaitseni.
Inimkonnal on aastaks 2040 jäänud praeguse tarbimise juures kõigest 100 aastat fossiilsete kütuste varu lõppemiseni. Millised võiks olla tuleviku kütused? Et mitte head kriisi raisku lasta, võiksime Euroopa Liidu pakutavate kriisiabivahendite toel investeerida vesiniku tootmise võimekuse loomisse Eestis. Samuti võiksime arendada metanooli tootmist CO2-st ja biojäätmetest, kuna CO2 ja biojäätmed on Eestis kättesaadavad põlevkiviõli tootmise või põllumajanduse kõrvalsaadusena.
Koroonapandeemia on esitanud väljakutse ka demokraatia toimimisele, muutes valitsemist täitevvõimukesksemaks. Demokraatia tuleviku üheks võtmeküsimuseks on tasakaalu saavutamine riigi- ja ühiskonnakesksuse vahel. Sotsiaaldialoogil on Eestis suhteliselt piiratud roll ning ametiühingute ja tööandjate liitude liikmeskond on väike. Teisest küljest tasub hästitoimivat sotsiaaldialoogi pidada majanduse ja ühiskonna jaoks oluliseks, kuna see aitab ellu viia mitmeid suuremaid suunamuutusi, näiteks digi- ja rohepööret, mis ei oleks mõeldav, kui töötajad ja tööandjad selles ei osale. Kas Eestis peaks keskenduma sotsiaaldialoogi tugevdamisele?
Järgmistel aastakümnetel võime näha sünteetilise bioloogia võidukäiku – puidust toodetud nailon, laboris kasvatatud eetiline liha, iseparanevad ehitusmaterjalid, olmejäätmetest kütus või personaalselt disainitud vaktsiinid. Konservatiivsete ennustuste kohaselt arvatakse sünteetilise bioloogia mõju majandusele järgneva 10–20 aasta jooksul olevat suurusjärgus 3,5 triljonit eurot aastas. Mida peaksime tegema, et ka Eestil oleks võimalik sellest osa saada?
Meedia tulevikust rääkides tõstatub aina enam küsimus, kuidas vähendada meediasektori kontsentreerumist ja üleilmsete platvormide domineerimist meediateenuste valdkonnas. Kuidas tagada, et andmestumine ja sellega kaasnev otsuste automatiseerimine ei tooks kaasa uut laadi ebaõiglust või väärinfo levikut?
Artiklid
Droonide mängus võidame kõik
Henrik Link, NJORD Advokaadibüroo jurist
Katrin Sarap, NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat
Kütused homme
Allan Niidu, TalTechi rakendusliku keemia professor
Süvariigi ja süvademokraatia vahel: milliseks kujuneb tulevik?
Meelis Kitsing, EBS-i rektor ja Arenguseire Keskuse endine uuringute juht
Liia Hänni (E-riigi Akadeemia E-demokraatia vanemekspert) kommentaar
Sotsiaaldialoogi tugevdamine Eestis
Magnus Feldmann, Bristoli ülikool
Epp Kallaste (Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütik, juhataja) kommentaar
Järgmised aastakümned kuuluvad biomajanduse võidukäigule – kas vaatame kõrvalt või võtame osa?
Petri-Jaan Lahtvee, Tartu Ülikooli sünteetilise bioloogia vanemteadur
Meedia arengu põhiküsimused: andmestumine, platvormistumine ja meediastumine ning mida nendega ette võtta?
Indrek Ibrus, Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor