Pikksilm 2025

Eesti põllumajanduse tulevikku kujundavad rahvusvahelise kaubanduse reeglite ja võimaluste muutumine, vajadus kindlustada toidujulgeolek ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetused ja piirangud, milles üha olulisemal kohal on kliima- ja keskkonnahoid. Täiendavalt mõjutab sektorit biotehnoloogia areng, mille viljadest osasaamine eeldab algatusvõimelist tegutsemist. Oluline on mõista, millised uued võimalused võivad nende tegurite koosmõjul kujuneda ning kuidas olla valmis neid võimalusi kasutama, kirjutab Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja projektijuht Erik Terk.

Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica.

Tehnoloogia, kommunikatsiooniplatvormid ja ühismeedia arenevad üleilmselt kiiremini kui neid raamistavad regulatsioonid. Koos poliitika suurenenud polariseerumise, väljaütlemiste reljeefsemaks ja kommunikatsioonikanalite järjest kitsamaks või täpsemini sihituks muutumisega on see tekitanud infokeskkonnas kaose, mis võib osalejaid demokraatlikust protsessist nii võõrandada kui ka panna poliitikud, regulaatorid ja järelevalve abitult käsi laiutama, kirjutab küberturvalisuse ja hübriidohtude ekspert Liisa Past Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.