Rakutüvede digitaalne arendamine on tööriist parendatud või täiesti uute funktsionaalustega rakkude ja ensüümide konstrueerimiseks. Juhul kui teadus- ja arendustegevus jätkub praeguses tempos, võib suurim pikaajaline läbimurre – täielikult tehisliku ja iseseisva raku loomine – saada teoks lähima 20 aasta jooksul.
Raportid
Kiibid leiavad rakendust sisuliselt kõikides eluvaldkondades alates julgeolekust kuni tervishoiuni ning vajadus nende järele kasvab lähikümnendil plahvatuslikult. Tähtsamad tehnoloogilised arengud on seotud vabavaraliste komponentide, 3D-kiipide ning orgaanilisest materjalist elektroonikakomponentide arenduse ja levikuga. Eestis on perspektiivikas kiibidisain, kiipide verifitseerimine ja turvalisuse testimine.
Vesinikutehnoloogia ootab globaalset läbimurret vesiniku tootmises, mis tänasel päeval toimub jätkuvalt peamiselt fossiilsete kütuste toel. Vesinikutehnoloogias on Eestil arvestatav potentsiaal korraga nii teadusarenduses, vesiniku tootmises kui ka selle kasutamises. Ulatuslikku majanduslikku kasu on loota taristu arendamisest, näiteks süvasadamates vesinikutranspordi võimaluste loomine, vesinikutorustiku rajamine ja päikese- ja tuuleparkide ning nende taristute integreerimine vesiniku tootmise ja transpordiga.
Biorafineerimine toetab rohepööret, võimaldades toota taastuvast biomassist kütuseid, energiat ja kemikaale, mille omadused ja funktsionaalsus on fossiilset päritolu toodetega võrreldes paremad või samaväärsed. Biorafineerimine võimaldab kasutusele võtta mitmed tööstuslikud jäägid ja kõrvalsaadused ning kasutada ära 99% toormaterjalist, vähendades seeläbi jäätmeteket.
Üleminek lihavalgu taimsetele alternatiividele vähendaks ülemaailmset põllumajanduslikku maakasutust kuni 50% ning kultiveeritud liha ja putukvalgu kasutuselevõtu puhul veelgi enam. Kahaneks loomadelt inimestele levivate haiguste oht ja pestitsiidide, antibiootikumide ning väetiste kasutamine. Eesti on tugevas positsioonis valdkonnas toimuvas teadus- ja arendustegevuses (TA) (liha mikroobsed alternatiivid, täppisfermentatsioon, mükoproteiin ehk liha seeneniidistikust).
Eesti inimese keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8 korda, kuid erineb oluliselt asustustiheduse ja sissetuleku gruppides. Peamine erinevus tekib elukoha kütte ja liikuvusega seotud keskkonnakoormuses.
Keskmise Eesti elaniku keskkonnajälg oli 2019. aasta leibkonna eelarve uuringu järgi 3,8 korda üle Maa taluvuspiiride, mis on kõrgem keskmise Euroopa elaniku jalajäljest (2,9). Eesti elaniku keskkonnajälg on Euroopa elanikust suurem elektri, kütte, toidu ning soetatud seadmete osas, samas kui transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla.
Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heide on viimase 10 aastaga 40% vähenenud. 2035. aasta sihttaseme (8 mln tonni) saavutamiseks peaks heide vähenema 2021. aastaga võrreldes veel 32%. Kui Eesti elektritootmise heide oleks EL-i keskmisel tasemel, jääks Eesti koguheide juba praegu alla 2035. aastaks seatud sihttaseme.