- Eesti elanikud toetavad lähisuhtevägivalla toimepanijate rangemat karistamist, kuid teaduskirjandus ei pea seda tõhusaks meetmeks. Kuigi kriminaalmenetluse alustamisel võib olla teatav heidutav mõju, ei vähenda süüdimõistmine ega pikem karistus märkimisväärselt lähisuhtevägivalla kordumist.
- Lähisuhtevägivalla toimepanijatele on vaja pakkuda abi vägivallast loobumiseks, kuid Eestis on vastavaid programme vähe ja väikeses mahus ning nende mõju on teadmata.
- Eesti elanike hoiak abi pakkumise suhtes vägivallast loobumiseks on pigem toetav, samas teadlikkus sellise abi olemasolust ja hinnang kättesaadavusele on madal. Eesti elanikest 88% peab abi otsimist vastutuse märgiks ning kolmveerand leiab, et selliseid teenuseid peaks olema rohkem, ent üksnes alla poole elanikest teab, et Eestis on võimalik sellist abi saada ning vaid 17% peab sobiva abi leidmist lihtsaks.
Raportid
Lähisuhtevägivald (LSV) on ajas selgelt mustriline, suurima riskiga on hilisõhtud. Nii Häirekeskuse kõnede kui ka PPA-s registreeritud juhtumite andmetel on koormus suurim nädalavahetuste õhtutel ja öösiti. Suurima riskiga ajavahemik on kell 20–23, mil Häirekeskusele tehakse keskmiselt neli LSV-teemalist kõnet tunnis. Laupäeviti tehakse keskmiselt 66 kõnet, esmaspäevast neljapäevani 39.
Arenguseire Keskuse küsitlusest selgub, et lähisuhtevägivalla (LSV) kogemus vähendab oluliselt inimeste usaldust riigiasutuste, eriti politsei, kohtute ja prokuratuuri vastu, samal ajal kui usaldus naiste tugikeskuste ja Ohvriabi vastu püsib väga kõrge või isegi kasvab. Kõrgelt hinnatakse tugikeskuste ja Ohvriabi ohvrikeskset, empaatilist ja muret tõsiselt võtvat lähenemist, samas kui kohtuid, prokuratuuri ja ka politseid valdavalt ei nähta emotsionaalse toe pakkujatena. Eriti madal on usaldus kohtute, prokuratuuri ja politsei vastu nende seas, kelle kokkupuude lähisuhtevägivallaga on vahetu või hiljutine.