Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu on kasvanud, koos sellega ka postmaterialistlike väärtuste (usaldus, kodanikuaktiivsus, sallivus) olulisus. Esile kerkib uuskogukondlik mõtteviis, mis vastandub nii materialistlikule raha ja võimu väärtusele kui ka toimetulekuraskustest ajendatud ühiskondlikule suletusele.
Raportid
Sotsiaaldemograafilised tunnused on tugevalt seotud inimeste väärtustega, mis omakorda mõjutavad inimeste valikuid poliitikas ja muudes eluvaldkondades.
Saavutusvajadus ja usaldus teiste inimeste suhtes on riigi majandusliku edukuse jaoks olulised väärtused. Eesti on saavutusväärtuste poolest maailma riikide hulgas esirinnas, kui räägime püsivuse ja töökuse väärtustamisest. Samas tunneb teiste inimeste suhtes usaldust umbes kolmandik inimesi, mis on riikide võrdluses suhteliselt tagasihoidlik tulemus.
Eesti liigub vaikselt heaoluühiskondadele omase postmaterialistliku väärtusruumi suunas, kus inimesed hoolivad tervisest, tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes ja teadlikud loodushoiu küsimustes. Kasvanud on küll Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu, kuid vahe Põhjamaadega on jäänud samaks või suurenenud. Eesti elanikud on võrreldes Skandinaavia rahvastega märgatavalt vähem usaldavad, sallivad ja õnnelikud.