Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiilid

Eesti elanikud mõtlevad oma tuleviku peale vähe. Paljudel ei ole võimalusi ega oskusi oma raha tulevikuks targalt paigutada.

• Umbes 2% Eesti elanikest said 2017. aastal tulusid aktsiatelt, fondidest või võlakirjadelt.
• III sambasse paigutatakse raha järjest vähem – 2009. aastal 9% ja 2017. aastal 7%.
• Tarbimine leibkonnaliikme kohta on 2007–2015 kasvanud umbes poole võrra (55%). Kuigi selle ajaga on tõusnud ka hinnad, ei ole hinnatõus olnud nii kiire (tarbijahinnaindeks on suurenenud 26,6%).

Mida need tulemused meile näitavad?

• Rahatarkus toetab säästmist, kui see on seotud inimese igapäevaelu tegevuste ja isiklike elustiiliambitsioonidega.
• Inimeste varaline seis ja säästmisotsused sõltuvad oluliselt sellest, millises elukaare etapis nad on.
• Suurema sissetulekuga võivad kaasneda vähesed oskused rahaga ümber käia ja vastupidi. Säästmis- ja rahakasutusoskused arenevad praktilise elu käigus, igapäevaseid pisikesi otsuseid langetades ja ellu viies.
• Oskused taandarenevad, kui vajadus tegevuseks väheneb (elukaare lõpp), keskkond ei toeta tegevust (ääremaade teenuste kokkutõmbumine) või muutub elu liiga mugavaks (ülalpeetava või hooldatava roll).

Eesti elanike sissetulekud on alates 2007. aastast kasvanud kõikides rühmades keskmiselt ligi kahekordseks, kuid paljud hindavad oma majandusliku olukorra muutumist jätkuvalt negatiivselt.

• Sissetulekute ja tarbimiskulude vahe osakaaluna sissetulekus oli 2007. aastal 19%, 2017. aastal 12%.
• 2010. aastal leidis 8% elanikkonnast, et nende toimetulek on muutunud paremaks. 2015. aastal arvas nii juba 19%. Raskem on muukeelsel elanikkonnal ning peredel, kus on puudega inimesed.
• Eesti elanikest u 90% on vähemalt üks kinnisvaraobjekt, kuid renditulu osakaal sissetulekutes on madal.

Mida need tulemused meile näitavad?

• Suurem palk ei ole alati seotud suuremate säästudega. Sissetulekute suurenedes „aidatakse“ järele ka tarbimine.
• Keerulistel aegadel vähendatakse enim toidukulusid – nii absoluutsuuruse kui ka suhtena sissetulekusse. Eluasemekulusid ei saa enamik inimesi keerulistel aegadel vähendada. Vabaajakulutused on suurimad lastega peredes.
• Inimestel on sissetulekutest vähem kätte jäänud.
  • Üksikvanemad elavad palgast palgani ja nende olukord on aastate jooksul kehvemaks muutunud.
  • Üksikutel pensionäridel jääb sissetulekust alles sama suur osa kui üksikutel töötavatel inimestel, ehkki nende sissetulek on tunduvalt väiksem.

Lühiraport on leitav SIIN.

Autorid: Elsa Trumm, Kadri Lees, Maie Kiisel, Carl-Martin Keerberg Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest (RAKE).