Eesti regioonide majandusarengut mõjutavad uuendused ja trendid

Rahvusvaheliste mõttekodade töödele ja teadusartiklitele tuginedes valiti välja potentsiaalselt suurimat regionaalset mõju omavad uuendused info-, bio- ja energiatehnoloogiates ning valitsemismudelites:

• Tööstuse automatiseerimine ja robotiseerimine leevendab tööjõupuudust, aga süvendab sissetulekute ebavõrdsust. Automatiseerimine vähendab nõudlust tööjõu järele ja see tõstab keskustest kaugemal olevate maapiirkondade konkurentsivõimet. Teiselt poolt kasvavad nõuded töötajate kvalifikatsioonile ning riskiks on, et paljude ettevõtete praegused ärimudelid ammenduvad.

• Asjade interneti (IoT) rakendamine tootmisprotsessis suurendab tõhusust ja paindlikkust, kuid teiselt poolt on serverite ja võrkude ülalpidamine energiamahukas ning nõuab suurt töökindlust, samuti ka kiiret ja kvaliteetset internetti. Lisaks toob see kaasa uusi riske küberturvalisuses.

• Hajutatud energiasüsteemid tõstavad varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning soodustavad taastuvenergia levikut. Nutikate energiasüsteemide arendamine mõjutab positiivselt keskustest eemal olevaid ettevõtteid, pakkudes neile lisatulu ja tööd.

• Isejuhtivad sõidukid võivad pakkuda leevendust hõreasustuse peamisele probleemile – suurtele aegruumilistele vahemaadele. Isejuhtivate autode leviku korral suureneb pendelrände mugavus ja kasvab areaal. See tõstab maapiirkondade atraktiivsust elukohana, kuid võib soosida ka ääre- ja valglinnastumise protsesse.

• Ringmajanduse põhimõtete elluviimine tähendab üleminekut jäätmemajanduselt materjalide majandusele. Lisanduva kohaliku materjali arvelt väheneb regionaalse majanduse impordisõltuvus ning suureneb ressursijulgeolek.

Uuendused mõjutavad regionaalset arengut sotsiaalmajanduslike ja ökoloogiliste protsesside kaudu:

• Rahvastik ja ühiskond
  • Eesti rahvastik väheneb ja vananeb.
  • Tööealise elanikkonna osakaal langeb, kuid hilisemas eas jäädakse tööturule pikemalt.
  • Kasvab tööga seotud mobiilsus.

• Tervis ja tööelu
  • Uued töövormid võimaldavad töötada  asukohast sõltumatult.
  • Inimeste elustiil muutub terviseteadlikumaks.
  • Koos vanemaealiste osakaalu kasvuga tekivad uued teenused.

• Keskkond ja kliima
  • Soojem kliima vähendab küttekulusid ja suurendab põllumajanduse konkurentsivõimet.
  • Ekstreemsed ilmastikunähtused ohustavad inimeste turvatunnet.
  • Suureneb sisserändesurve, kui mitmed piirkonnad maailmas muutuvad elamiskõlbmatuks.

Uuenduste ja sotsiaal-majanduslike protsesside mõju Eesti regionaalsele arengule sõltub iga regiooni enda omadustest, näiteks asustussüsteemi iseloomust, tegevusmahust, sotsiaal-majandusliku arengu tasemest ja loodusressursside olemasolust. Selliste eelduste alusel on Eesti regioonid jagatud viieks grupiks.

Lühiraport on leitav SIIN.