Pikksilm – ülevaade valitud trendidest (2022)

Laadi alla PDF (9.27 MB)

Arenguseire Keskus avaldas kogumiku erinevate autorite 2021. aastal kirjutatud artiklitest, mis avavad tulevikuperspektiive mitmes kasvava aktuaalsusega teemas. Trendiraportis käsitletakse laste heaolu, rohepöördeks vajalike maavaradega seonduvat, eksistentsiaalseid ohte, vaktsineerimise tulevikku, keeletehnoloogia võimalusi ja riske ning stsenaariumianalüüside kasutamist strateegilises planeerimises.

Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar ja tema kolleegid rõhutavad laste heaolu tuleviku artiklis, et kuigi lasterikkus võib olla edukas ühiskonna vananemise protsessi peatamisel, eeldab see suuremat ühiskondlikku panust sündivate laste arengusse ja heaolusse. Eesti ühiskonna ja peremudelite edasises arengus tuuakse välja kolm erinevat võimalust: perekond kui hästi toimiv võrgustik, laste ja perede terapiseerimine ja mina-kultuuri väärtustav rahvaarvult kahanev ühiskond.

Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor Kalle Kirsimäe kirjutab, et rohepööre kasvatab nõudlust järjest haruldasemate maapõuevarade järele, mis omakorda sunnib riike hindama majanduse toimimiseks kriitiliselt tähtsate loodusressursside varusid ja kättesaadavust. Lähimatel kümnenditel prognoositakse haruldaste muldmetallide nõudluse järsku kasvu, kuid suurimad olemasolevad geoloogilised varud on monopoolses seisundis Hiina valduses.

Poliitikaanalüütik Risto Uuk küsib, millisteks ootamatuteks suurteks ohtudeks peame veel valmis olema lisaks juba realiseerunud pandeemiaohule. Kliimamuutuste väljumine kontrolli alt võib viia igikeltsa sulamiseni ja ennast võimendava kasvuhooneefektini. Teaduslaboritest võivad lekkida uued patogeenid. Biotehnoloogia kasutamine muutub odavamaks ja kättesaadavamaks ning võib põhjustada õnnetusi ja kuritegevust. Tehisintellekti joondamine eetiliste ja moraalsete tõekspidamiste järgi ei pruugi õnnestuda. Uuk rõhutab, et Euroopa Liidul tuleks senisest rohkem investeerida kliimamuutuse äärmuslike stsenaariumide uurimisse ning peaks arvestama ohtude laiaulatuslikkuse ja omavahelise seotusega.

Vaktsineerimise tulevikutrendideks on eri vaktsiinide kombineerimine ja inimeste geneetiliste eripäradega arvestamine, ütleb Vähitehnoloogiate Arenduskeskuse endine juht Riin Ehin. Oluline õppetund COVID-19 pandeemiast on see, et Eestil tuleks välja arendada võimekus vaktsiine toota, soovitavalt koostöös Soomega või teiste Balti riikidega.

Liisi Piits ja Meelis Mihkla Eesti Keele Instituudist kirjutavad, et maailma ligikaudu 6000 keelest jääb pessimistlikumate ennustuste kohaselt 21. sajandi lõpuks alles vaid 600−700. Nimelt need, mida valdavad lisaks inimestele ka masinad ja muud tehnoloogilised rakendused. Eesti keele seis keeletehnoloogilise toe seisukohast on praegu küll hea, aga järjest suuremad väljakutsed seisavad ees. Ohu märgiks on eesti keele vähene väärtustamine tehnoloogiakasutajate endi seas. Miks me ei pööra tähelepanu näiteks sellele, et robottolmuimejad räägivad oma tegemistest ja seisunditest inglise keeles?

Tallinna Ülikooli professor Erik Terk rõhutab, et seadusloome ja arenguplaneerimine peaks Eestis olema strateegilisem ja paindlikum. Selleks on vaja olla teadlik sellest, kuidas erinevad väliskeskkonna tegurid võivad areneda. Stsenaariumianalüüse kasutatakse Eestis strateegilise planeerimise alusena veel liiga vähe.

×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.