Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis vaatles ja võrdles, kuidas on erinevates riiklikes arengudokumentides, maakondlikes arengustrateegiates ning olulisemates rakendusuuringutes käsitletud Eesti majandusarengu kontsentreerumise küsimust.
Regionaalse aspektiga üleriigilised strateegilised arengudokumendid (RAS, Eesti 2030) peavad majandustegevuse ja inimeste kontsentreerumist mittesoovitavaks ja seavad eesmärgiks majanduse regionaalse tasakaalustatuse, kuid teevad seda „realistlikust vaatest“ lähtuvalt. Regionaalse võrdsuse asemel on eesmärk kompenseerida piirkondlikke ebasoodsaid olusid ja vältida piirkondliku ebavõrdsuse negatiivsete tagajärgede kuhjumist. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014‒2020 seevastu ei pea majanduse kontsentreerimist probleemiks. Kasvustrateegia seab prioriteediks tugeva kasvupotentsiaaliga suurettevõtted, piirkondlikku ettevõtlust on nimetatud küllaltki teisejärguliseks kui üht viisi riiklike eesmärkide saavutamiseks.
Maakondade arengustrateegiad lähenevad majandustegevuse koondumise temaatikale sõltuvalt nende praegusest arengupositsioonist. Pealinna piirkonna ehk Harjumaa arengustrateegia näeb Harjumaad (ainsa) riikliku kasvumootorina, samas kui Tartu maakonna strateegia seab eesmärgiks olla Lõuna-Eesti majanduskasvu keskus. Väiksemad ja perifeersemad maakonnad on arengustrateegiate kohaselt rahul, kui õnnestuks koondumisprotsesse aeglustada.
Olulisim erinevus arengupiirkondade territoriaalse ulatuse määratlemisel sisaldub riiklikes arengudokumentides. Regionaalse fookusega RAS ja Eesti 2030 opereerivad toimepiirkondadega; seejuures on regionaalarengu strateegias ja üleriigilises planeeringus rakendatud üsna keerulist territoriaalset hierarhiat, kus peamisteks kasvukeskusteks on Tallinn ja Tartu, mille funktsionaalsed tagamaad jagavad Eesti kaheks piirkonnaks ning eristavad omakorda nelja arenguregiooni – lisaks Tallinna ja Tartu regioonidele ka Lääne-Eesti (neli maakonda) ja Ida-Eesti (Ida-Virumaa), mille osas on määratletud regionaalsed arengueeldused ja vastavate strateegiameetmete rõhuasetused. Ettevõtluse kasvustrateegias on arengupiirkonnaks kogu Eesti keskusega Tallinnas, mille jaoks on määratletud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad.
Piirkondliku arengu rahvusvahelisi ja piiriüleseid võimalusi kirjeldatakse strateegiates üsna üldiselt. Koostööpartnerite valimisel lähtutakse territoriaalsest lähedusest ja varasemast praktikast. Tallinna jaoks nimetatakse peamiste piiriüleste partneritena Helsingit ja Peterburi, samas kui Tartu puhul seatakse eesmärgiks koostöö Pihkva ja Riiaga. Ida-Viru maakond otsib oma arenguvõimalusi Tallinna-Peterburi-Helsingi (Kotka) kolmnurgas. Valga-Valka piiriülene sõpruslinn tuuakse esile nii riiklikes strateegiates kui ka Valga maakonna strateegias. Paljude teiste väiksemate maakondade jaoks ei kujuta rahvusvaheline koostöö endast üldse olulist arenguvõimalust – vähemalt maakondlikes strateegiates ei ole sellest juttu.
Mõlemad üleriigilised Eesti territoriaalset arengut suunavad arengudokumendid – regionaalarengu strateegia ja üleriigiline planeering Eesti 2030 – käsitlevad institutsionaalse raamistiku alusena mitmetasandilise valitsemise mudelit. Regionaalarengu strateegias ja mitmete maakondade arengustrateegiates kirjeldatakse regionaalsete arendusorganisatsioonide (maavalitsuste, maakondlike omavalitsusliitude, maakondlike arenduskeskuste, ülikoolide regionaalsete kolledžite) spetsiifilisi rolle strateegia elluviimisel ning rõhutatakse eri tasandite sidususe tähtsust. Ettevõtluse kasvustrateegias seatakse eesmärgiks poliitikavaldkondade ülene koostöö ning valitsusväliste partnerite kaasatus, piirkondliku ettevõtluse arendustegevuses antakse strateegias võtmeroll maakondlikele arenduskeskustele.
Eraldi uuriti, millistest väärtustest on kantud erinevad arengudokumendid. Eesti riiklikes, regionaalsetes ja maakondlikes arengudokumentides domineerivad modernsed väärtused – majanduskasv, konkurentsivõime, suurem tootlikkus, jms. Kui ettevõtluse kasvustrateegia on läbivalt modernistlik, siis riigi regionaalarengu dokumentides sisaldub arengut suunavate põhimõtetena kohati ka pehmemaid „postmodernseid“ väärtusi nagu jätkusuutlikkus, säästlikkus, kogukond, osalus jne. Siiski on ka arengudokumentides sisalduvaid ökoloogilisi eesmärke esitatud peamiselt läbi majanduskasvu ja parema konkurentsivõime prisma.
Lühiraport on leitav SIIT.
Koostaja: Veiko Sepp, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) vanemanalüütik