Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskus pakus välja neli tootlikkuse arengustsenaariumi. Tootlikkuse arengustsenaariumid kirjeldavad, mil moel võivad hakata muutuma globaalsed väärtusahelad, mida see tähendab Eesti ettevõtetele, nende ärimudelite arengule, strateegilistele otsustele ning koostööle. Lisaks, millised on igal arengurajal peituvad riskid ja võimalused. Stsenaariumidele on võimalik toetuda majanduse ja tootlikkuse kasvu toetava poliitika kujundamisel, leevendades võimalikke riske ja arvestades probleeme, mis stsenaariumides esile kerkivad.
Avatud majandusena on Eesti majandusruum tundlik maailmamajanduses toimuva suhtes, seetõttu on stsenaariumide raamistiku aluseks võetud just seal tekkida võivad erisuunalised arengud. Esmalt, rahvusvahelist kaubandust mõjutavate võimalike suundumuste – liberalismi ja uusmerkantilismi vastandumine, ning teiseks, maailmamajanduse nõudluses aset leidvate arengute – masstoodangut eelistava nn vana tüüpi nõudluse ja personaliseeritumat toodet ja teenust eelistava nn uut tüüpi nõudluse omavaheline konkurents.
Tootlikkuse arengustsenaariumid aastani 2030
Maailm kui globaalne turuplats
Maailmamajanduses on valdav vabakaubandus. Ettevõtted on koondunud pikkadesse globaalsetesse tarneahelatesse (GVC), milles osalemise tingimus on kulutõhusus. Konkurentsieelised on Aasia ja teistel arenevatel turgudel. Nõudluse kujundab arenevate riikide kasvav keskklass, kes eelistab masstoodangut. Eesti ettevõtete põhiline äristrateegia on osaleda GVC-des, arvestades nende keskset kaalu maailmamajanduses, ning olla tootmispartneriteks Põhjala ettevõtetele, kellel on väljakujunenud tarneahelad Aasiaga. Kuna palgad tõusevad, tuleb GVC-de nõutava kulutõhususe saavutamiseks järjest enam automatiseerida. Lisandväärtuse kasvuks on tööstusettevõtetel vaja võtta väärtusahelas järjest vastutusrikkamaid funktsioone, liikuda tunnustatud tarnija ning tootearendaja tasemele. Lõpptoodete tootjatel on mõistlik leida piisavalt kitsas turunišš, kus multinatsionaalsed ettevõtted (MNE) ei tegutse, kuna see ei paku neile piisavat mastaabisäästu. Nõudlus ei toeta innovaatiliste tehnoloogiapõhiste ettevõtete läbimurret ning innovatsiooni tase jääb majanduses kesiseks. Tööturul on oht lukustuda vanadesse oskustesse, pole piisavalt motivatsiooni pädevusi mitmekesistada. Lisandväärtuse kasv pigem ei kiirene ning konvergents on mõõdukas.
Targa tarbija maailmamajandus
Vabakaubandus ning mitmekesine ja muutuv nõudlus annavad konkurentsieelise riikidele, kus majandus on tehnoloogiamahukam ja uuenenud ärimudelitega, näiteks segunevad tootmine ja teenuste osutamine, levib platvormi- ja jagamismajandus. Tarbijad eelistavad personaalseid keskkonnasäästlikke tooteid ja teenuseid, mis survestab tootmist digitaliseerima ning keskkonnatehnoloogiaid kasutama. Tarneahelad muutuvad keerukamaks, järk-järgult kaovad ahelad, kus juppe toodetakse Aasias, tooted pannakse kokku Ida-Euroopas ja müüakse läände. Üha enam võtavad tarneahelates funktsioone üle digitaalsed platvormid, kus toimub tarbija suhtlus otse „tehasega“ (nt 3D-printerifarm), maksete ja tarne korraldus. Tootmine tavapärastes tehastes hakkab vähenema. Eesti ettevõtted saavad veel mõnda aega osaleda GVC-des, mis on orienteeritud Aasia jt arenevate turgude kasvavale nõudlusele. Uue nõudluse kasv võimaldab tehnoloogia- ja idufirmadel majandusstruktuuris järjest olulisemat kohta haarata ja nad hakkavad traditsiooniliselt tööstuselt teatepulka üle võtma. Väiketootjaid toetab kasvav nõudlus „väikese jalajäljega“ toodete-teenuste järele ning platvormi- ja jagamismajanduse areng.
Euroopa(sse) kapseldumine ehk „paksem klaaslagi“
Maailmamajanduses levib protektsionism ning regioonid blokistuvad. Euroopasse ja Aasiasse kolivad tootmisettevõtete üksused USA-st, turud jaotatakse ümber ning juhtettevõtted muudavad tarnepoliitikat ja -praktikaid. Nõudluse iseloom ei muutu ning tugineb arenguriikide keskklassi kasvule. Aasias on nõudluse kasv kiirem ning kui MNE-d eelistavad liikuda sinna, on Euroopal oht kapselduda. Eesti (ja Euroopa) ettevõtted jäävad ilma ärivõimalustest kaugetel turgudel, sest sealne kasv ei ulatu meieni. Paljud Eesti ettevõtted võivad kaotada oma senised positsioonid GVC-des, mis teenindasid teisi regioone. Euroopa kui ekspordituru roll Eesti jaoks kasvab. Kuna väheneb kolmandate riikide import Euroopasse, avaneb võimalus hõivata ümberjaotuval turul tekkivaid uusi positsioone. See eeldab investeeringuid turundusse ja kontaktvõrgu arendusse. Eesti majanduse kulueelis osaliselt taastub, kuna Aasias tootmine muutub kallimaks, seega võib suurte tööjõukulude tõttu siit lahkunud Skandinaavia ja Lääne-Euroopa allhange osaliselt naasta. See lükkab edasi Eesti ettevõtete investeeringuid automatiseerimisse ja tarkadesse tootmislahendusesse.
Euroopa Metsik Lääs
Olukord rahvusvahelistel turgudel halveneb – seatakse protektsionistlikke kaubandustõkkeid ning regioonid blokistuvad. Väärtusahelad regionaliseeruvad ning turgude tootmis- ja tarnefunktsioonid jaotuvad ümber. Kiirenevalt areneb uut tüüpi nõudlus, mille kasvu toetavad kolm asjaolu: uued tehnoloogiad, demograafilised muutused ning tarbijate teadlikkuse kasv ja hoiakute muutus. Tarbimismustrite muutus on kiirem Euroopas, eriti Skandinaavias. Tööstuses ei saa enam läbi targa tootmise (Smart Factory) juurutamiseta ning sarnaselt muude sektoritega arenevad ka tootmises tarbijaid ja tootmisvõimsusi vahetult kokku viivad digiplatvormid. Suur osa Eesti ettevõtetest satub raskesse olukorda. Ettevõtteid seni toitnud tarneahelad lagunevad ja uute moodustumist dikteerib juba oluliselt muutunud nõudluskeskkond, seega pole seniste äristrateegiatega võimalik jätkata. Pääseteed pakub orienteerumine Põhjamaade ja Lääne-Euroopa uue nõudlusega turule, kuna eeliseks on geograafiline lähedus, mida võimendab rahvusvahelise turu killustatus. Stsenaariumi arengud eeldavad Eesti ettevõtetelt väga olulist kohanemisvõimet ja muutumist ning turult väljalangejate hulk võib olla suur.
Lühiraportid on leitavad SIIN ja SIIN.
Autor: Mari Rell, Arenguseire Keskuse ekspert