Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskuse tellitud raporti eesmärk oli analüüsida väärtuste muutust Eestis viimase 15–20 aasta jooksul.
Väärtused ja heaolu
Eesti liigub vaikselt heaoluühiskondadele omase postmaterialistliku väärtusruumi suunas, kus inimesed hoolivad tervisest, tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes ja teadlikud loodushoiu küsimustes. Kasvanud on küll Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu, kuid vahe Põhjamaadega on jäänud samaks või isegi suurenenud. Eesti elanikud on võrreldes Skandinaavia rahvastega märgatavalt vähem usaldavad, sallivad ja õnnelikud.
2018. aasta andmed Eesti kohta näitavad, et vanuse lõikes on postmaterialistlikke väärtusi rõhutavate inimeste osakaal pisut madalam vanemate (64-aastased ja vanemad, 12%) kui nooremate vanuserühmade seas (kuni 30- ja 31–63-aastased, 15%). Samas ei ole erinevused eriti märkimisväärsed. Eesti- ja venekeelsete vastajate osakaal, kes peavad oluliseks postmaterialistlikke väärtusi, oli 2018. aastal vastavalt 16% ja 7%. Toetus postmaterialistlikele väärtustele kahaneb käsikäes vastajate haridustasemega (kõrgem haridus 19%, keskharidus 12% ja madalam haridus 9%). Soolises lõikes märkimisväärseid erinevusi ei esinenud, meeste seas oli postmaterialistlike väärtuste toetajate osakaal naistega võrreldes paar protsenti kõrgem.
Väärtused ja majanduskasv
Saavutusvajadus ja usaldus teiste inimeste suhtes on riigi majandusliku edukuse jaoks olulised väärtused. Eesti on saavutusväärtuste poolest maailma riikide hulgas esirinnas, kui räägime püsivuse ja töökuse väärtustamisest. Samas tunneb teiste inimeste suhtes usaldust umbes kolmandik inimesi, mis on riikide võrdluses suhteliselt tagasihoidlik tulemus.
Saavutusväärtuste all peetakse silmas püsivuse, töökuse ja elus läbi löömise väärtustamist. Lastele peetakse õigeks õpetada visadust ja raha säästmist (vastandina kuulekuse ja religioossete väärtuste õpetamisele). Neid väärtusi kandvad inimesed teevad kõvasti tööd ega kuluta oma töö vilju (rikkust) kohe ära, vaid säästavad edasiseks majandustegevuseks.
Postmaterialistlikke väärtusi evivad riigid ei ole maailma majanduskasvu mootoriteks. Küll on seda aga kõrgete saavutusväärtustega riigid.
Väärtused ja poliitika
Sotsiaaldemograafilised tunnused on tugevalt seotud inimeste väärtustega, mis omakorda mõjutavad nende valikuid poliitikas ja muudes eluvaldkondades.
Väärtusmustrid
Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu on kasvanud, koos sellega on kasvanud ka postmaterialistlike väärtuste (usaldus, kodanikuaktiivsus, sallivus) olulisus. Esile kerkib uuskogukondlik mõtteviis, mis vastandub nii materialistlikule raha ja võimu väärtusele kui ka toimetulekuraskustest ajendatud ühiskondlikule suletusele.
Eesti inimesed võib jagada kuude väärtusmustrite rühma
Edukas nautleja
Aastate 2004–2016 lõikes kokku keskmiselt 15% ja 2016. aastal 14% elanikest.Selle rühma esindajate jaoks on kõige olulisemad väärtused konkurentsivõime, jõukus ja edukus, isiklik sõltumatus ja elu nautimine, mis kõik seostub ka suhteliselt suurema saavutusvajaduse ja uuenduslikkusega. Sellesse rühma kuulujad on keskmisest avatumad rände suhtes ning veidi kriitilisema hoiakuga ühiskonnas toimuva suhtes. Samas on suhtumine seksuaalvähemuste õigustesse pigem neutraalne. Sellesse gruppi kuuluvad inimesed on teiste suhtes vähemusaldavad.
Kes sinna kuuluvad? Noored kuni 30-aastased (55%). Kõigi teiste näitajate poolest on selle klastri koosseis lähedane koondvalimi koosseisule ehk seal on esindatud kõik erinevad elanikkonna kihid.
Loov uuskogukondlane
Aastate 2004–2016 lõikes kokku keskmiselt 20% ja 2016. aastal 25% elanikest. Selle rühma inimesed ühendavad tugeva annuse hedonismi oma lähiümbrusest ja keskkonnast hoolimisega ning lähedaste inimsuhete väärtustamisega. Nimetame seda uuskogukondlikuks sellepärast, et siin on uuenduslikkus ja loovus ühendatud tavade ning traditsioonide hindamisega; samas on sellele rühmale võõras reeglite austamine ja kuulekus. Rühma iseloomustab avatus ja usalduslikkus, sallivus erinevate inimeste ja kultuuride suhtes, olgu suhtumises rändesse või seksuaalvähemuste õigustesse; ühiskonna suhtes on see rühm vähekriitiline. Võib arvata, et selle ebakriitilisuse taga on vähene huvitatus ühiskonna toimimisest, sest ka poliitikat ei peeta oluliseks, samas kui veendumus oma võimekuses poliitikas osaleda on valimi kõrgeim (9,3 10-pallisel skaalal).
Kes sinna kuuluvad? Noored alla 30-aastased (35%), kõrgharidusega (47%), naised (59%), need, kes on majanduslikult kindlustatud (88%). Klastri suurem osa (92%) ei loe ennast rahvusvähemuste hulka kuuluvaks.
Võrdsuse ja turvalisuse eelistaja
Aastate 2004–2016 lõikes kokku keskmiselt 19%, 2016. aastal 20%. Selle rühma jaoks on kesksel kohal kõigi inimeste võrdsus ja tavainimese kaitstus ning turvalisus. Kõige ebaolulisemad väärtused on edu ja tunnustus. Koos võrdsete võimaluste väärtustamisega on neile omane ka keskmisest suurem sallivus seksuaalvähemuste suhtes ning positiivne ja usaldav hoiak kõigi inimeste suhtes.
Kes sinna kuuluvad? Valdavalt rahuldava toimetulekuga inimesed, naiste osakaal on keskmisest suurem ning eestlased domineerivad peaaegu täielikult (92%).
Tunnustust ja hoolivust väärtustav
Aastate 2004–2016 lõikes kokku keskmiselt 20%, 2016. aastal 15%. Selle rühma puhul on materiaalse heaolu ja tunnustuse olulisus seotud alalhoidlikkuse ja vähese avatusega ning tõrjuva hoiakuga nii rände kui ka vähemuste suhtes. See rühm hindab kuulekust ja eelistab norme vabadusele, ühendades tavadest lugupidamise, reeglite järgimise ning ümbritsevast hoolimise sotsiaalse tunnustusega. Samas on selle rühma usaldus kaasinimeste vastu keskmisest madalam.
Kes sinna kuuluvad? Küpsemas eas ehk üle 45-aastased inimesed (66%), naised (57%) ja venekeelse elanikkonna esindajad (34%) ning keskmisest madalama majandusliku kindlustundega inimesed (39%). Viimane asjaolu viitab sellele, et sellele rühmale on iseloomulikud nn defitsiidiväärtused.
Edasipüüdlik ilmajäetu
Aastate 2004–2016 lõikes kokku keskmiselt 12%, 2016. aastal 11%. Edu ja tunnustust ihaldavat rühma iseloomustavad rahuldamata materiaalse edu ja tunnustusvajadus ning hoolivusest ja turvalisusest ilmajäetu hoiak. Puudulikud eduvõimalused ja ümbritsevast võõrdumine väljendub kõrgendatud kriitilisuses ühiskonna suhtes, väheses usalduses ning võõraste ja teisiti käitujate tõrjumises.
Kes sinna kuuluvad? See hoiak on keskmisest rohkem levinud noorte, alla 30-aastaste seas (60%) ning keskmisest madalama haridusega inimeste hulgas (20% põhiharidusega), samuti kehvema toimetulekuga (34%) meeste (59%) seas, rahvusest sõltumata.
Väärtusleige negativist
Aastate 2004–2016 lõikes kokku keskmiselt 13%, 2016. aastal 15%. Rühm paistab silma kõigi väärtusfaktorite keskmisest madalama tasemega, mis tähendab, et küsimustikus esitatud väärtusvalikud ei omanud üldiselt tähtsust, neisse suhtuti eitavalt või ei osatud oma eelistusi väljendada. Selle taga võib olla nii põhimõtteline negativism väärtusküsimuste suhtes, ümbritsevaga väärtussideme puudumine kui ka oskamatus või soovimatus iseennast väärtusmõistete kaudu iseloomustada. Samas on sellele rühmale omane suhteliselt kõrge ühiskondliku kriitilisuse tase, usalduse puudumine kaasinimeste suhtes ning keskmisest negatiivsem suhtumine nii sisserändajatesse kui ka seksuaalvähemustesse.
Kes sinna kuuluvad? Selliseid väärtusleige negatiivse hoiakuga inimesi on võrdselt nii naiste kui ka meeste seas, veidi vähem on selles rühmas kõrgharidusega inimesi ja noori, keskmisega võrreldes enam on eestlasi ning majandusraskustes olijaid.
Lühiraportid:
Autorid: Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Marju Lauristin, Anu Realo, Ave Roots, Andu Rämmer, Tarmo Strenze Tartu Ülikoolist