Õpetajate järelkasvu tulevik: linnakoolide õpetajad aastal 2040
Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid maakoolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.
Stsenaariumide loomisel on keskne küsimus „mis siis, kui …?“. See tähendab mõtlemist alternatiivsetele võimalikele tulevikuarengutele. Stsenaariumid ei ole lahendused praegustele probleemidele. Nad on tulevikunarratiivid, eesmärgiga mõista, mis saab siis, kui üks või teine trend süveneb. Kui mõni stsenaarium tundub lugejale ehmatav, koguni vastumeelne, siis tasub mõelda, kuidas seda stsenaariumit kaasatoovate trendide (nt koolivõrgu ebaefektiivsus või õpetajate ülekoormus) süvenemist vältida.
Stsenaariumid on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ raames. Uurimissuunas käsitleti seniseid trende ja erinevaid võimalikke edasisi arengusuundi, samuti põhimõttelisi poliitilisi valikuid õpetajate järelkasvuga seotud küsimustes. Toodi esile kesksed määramatused ja võtmetegurid, millest sõltub õpetajate järelkasv Eestis aastani 2040.
Linnakoolides väljaspool Tallinna ja Tartut on koolivõrgu kulukus üks tähtsamaid tegureid, mis
mõjutab õpetajate järelkasvu, kuna pooltühjad klassid „seovad“ vajalikust rohkem õpetajaid.
Teise keskse tegurina tõusis esile koolides valitsev töökultuur ja selle arendamise võimalused.
Nimetatud kahe võtmeteguri edasiste võimalike arengute kombineerimisel tekkivaid stsenaariumeid esitab joonis 1.
Joonis 1. Linnakoolide õpetajate järelkasvu tulevikustsenaariumid
Allikas: Arenguseire Keskus 2023