Veebiseminar “Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?”

Pealinnastuva Eesti stsenaariumis koonduvad rahvastik ja majandus jätkuvalt pealinnaregiooni, üle-jäänud Eesti asustus koos majandusruumiga kahaneb. Samaaegselt tugevneb hajaasustus, kuna maakodude ja kaugtöö populaarsus kasvab. Regioonikeskuste Eestis koonduvad rahvastik ja majandus lisaks Tallinnale ka Tartusse, Pärnusse ja Ida-Viru linnastusse. Väikekeskuste Eestis on tähelepanu keskmes piirkonnakeskuste (sh maakonnakeskuste) ja väikelinnade majanduse ja elukeskkonna areng. Sisserände Eesti stsenaariumis suurendab Eesti üldine atraktiivsus ja tööjõuvajadus sisserännet, toetab asustuse koondumist pealinnaregiooni ja suurematesse regioonikeskustesse, aga ka teisi Eesti piirkondi.

Koostatud rahvastikuprognoos aastani 2050 näitab, et ka väikekeskuste Eesti stsenaariumi korral, mille eelduseks on ulatuslik ränne Tallinna linnaregioonist mujale Eestisse, kasvab ikkagi pealinnaregiooni osakaal Eesti rahvastikust. See tuleneb asjaolust, et olemasolev elanikkond on enamikus Eestis linnades ja valdades eakas ning siseränne ei suuda elanike arvu loomulikku kahanemist enam täies ulatuses tasandada.

Tõdeti, et meeldivamad stsenaariumid ehk „Regioonikeskuste Eesti“ ja „Väikekeskuste eesti“ eeldavad oluliselt suuremaid regionaalpoliitilisi investeeringuid kui teised kaks stsenaariumit.

Samas näitas ÜRP alusuuringu raames läbiviidud küsitlus, et oluline osa noortest elaks hea meelega erinevates elukeskkondades üle Eesti, ka maapiirkondades. Seega aitaks Eesti asustuse tänasest ühtlasemat arengut tagada see, kui noored lihtsalt saaksid oma elukoha-eelistusi realiseerida.

Selleks on oluline eluasemete kättesaadavus ja noorte head võimalused eluasemeturule siseneda. Samas on eluasemete hinnatõus Eestis aastail 2010-2024 olnud OECD riikide kiireim. Eluaseme soetamist loetakse taskukohaseks, kui leibkond saab selle osta vähem kui kolme aasta netosissetuleku eest. Selle näitaja järgi ei ole  Tallinn, Tartu, Pärnu ja Kuressaare taskukohased ehk on liiga kallid. Viljandi, Rakvere ja Maardu on näited nn piiripealsest taskukohasusest ning taskukohane on kinnisvara Narvas, Valgas ja Kohtla-Järvel. Arutleti, mida peaks kohalik omavalitsus tegema rahvastiku vähenemise prognoosi valguses – kas kohanema kahanemisega või hoopis asuma aktiivselt meelitama uusi elanikke mujalt Eestist?

Esinesid:
Tiit Tammaru (Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor)
„Asustusmustrite stsenaariumid Eestis aastani 2050. Elukoha-eelistused noorte seas“ (ettekande slaidid

Anto Aasa (Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor)
„Tõmbekeskuste ja pendelrände arengud Eestis“ (ettekande slaidid, pdf, 3 MB)

Anneli Kährik (Tartu Ülikooli linnageograafia kaasprofessor)
„Eluaseme kättesaadavuse trendid Eestis” (ettekande slaidid, pdf, 3 MB)

Teemat kommenteerisid:
Reili Rand (Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
Ando Kiviberg (Riigikogu liige, Eesti 200)

Veebiseminari juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Veebiseminar „Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?“ toimus 13. mail 2025 veebis.