Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Liikuvus on valdkond, mis on seotud enamiku teiste elualadega ja mille korralduse muutmise vajadusest võrreldes eelmise sajandiga on aru saadud suuremas osas maailmast. Selle tulemusel on 20. sajandi transpordikorraldusest saanud liikuvuse ja ligipääsu korraldus, mis arvestab laiemalt kogu tegurite spektriga. Samas ei ole liikuvusega seotud küsimusi rahuldavalt ja lõplikult lahendatud üheski riigis ega linnas, kahjuks kaugeltki mitte ka Eestis. See näitab muu hulgas ka valdkonna ja ülesande keerukust.
Analüüsi eesmärk on tutvustada valdkonna globaalseid trende ja liikuvuse üldisi põhimõtteid, analüüsida valdkonna olukorda Eestis, tuua välja arenguperspektiivid ja anda soovitused muutusteks. Eesti olukorra analüüsi fookuses on kogu liikuvusega seotud planeerimisahel strateegilisest tasandist kuni lõppotsusteni, selle kooskõla globaalsete eesmärkidega, ning kogu planeerimisahela eri tasandite kooskõlade ja vastuolude väljatoomine.
Miks räägitakse analüüsis liikuvusest (mobility), mitte transpordist? Liikuvus on omadus, mis subjektil on, mitte subjekti tegevus. Liikuvus on subjekti liikumisvõime ehk võime vabalt asupaika vahetada. Laiendatult sisaldab geograafiline liikuvus erinevaid aspekte, muu hulgas ohutust, ulatust, kiirust, keskkonnamõju jne. Liikuvuse keskmes on subjekt, mitte seda vedav ettevõte või sõiduk. Transport on vaid üks osa liikuvusest (vedu). Arusaamade muutumine sõidukikesksetelt liikujakeskseteks on põhjus, miks räägitakse aina enam just liikuvusest.
Raportiga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht