Suur vesinikupäev „Kas Eesti on vesinikurongist maha jäämas?”
22.10.2020
Kui fossiilsetest kütustest tulevikus loobutakse, siis kas alternatiivi pakub vesinik? Milliseid rolle saab vesinik energiasüsteemis täita? Millised on vesiniku kasutuselevõtuga kaasnevad plussid ja miinused? Kuidas viia vesinikutehnoloogiad masskasutusse?
Vesinikust rääkides jagunetakse harilikult kahte leeri. Ühed leiavad, et küpseid vesinikutehnoloogiaid on turul piisavalt ning mitmetes valdkonnas saaks juba suuri samme astuda. Teised küsivad kahtlevalt, kust see keskkonnasõbralik ehk rohevesinik tuleks, mis see maksaks või kui hästi oleks tagatud ohutus.
Vesinikupäeval rääkisime sellest, milliseid rolle saab vesinik tuleviku energiasüsteemis täita. Aga ühtlasi tegime ka inventuuri küsides, kui kaugel oleme vesinikutehnoloogiate kasutamisega, millised takistused tuleb ületada ja kuidas seda teha?
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson esitles Euroopa Liidu vesinikustrateegiat, tutvustamisele tuli hollandlaste ambitsioonikad vesinikuprojektid, poliitikakujundajad rääkisid vesiniku kasutuselevõtu plaanidest ning teadlased andsid ülevaate vesinikutehnoloogiatest ja nende majanduslikust tasuvusest. Ettevõtjad tutvustasid oma plaane ja tegevusi vesiniku kasutuselevõtuks ning päeva lõpetas vestlusring, kus arutati vesiniku kasutuselevõtu väljavaadete ja takistuste üle.
Videoettekanded
22. oktoober 2020
Avasõnad
Euroopa Liidu vesinikustrateegia
Kadri Simson ja Kitti Nyitrai
Keskkonnaministeeriumi plaanid vesiniku kasutuselevõtuks
Vestlusring: vesiniku tulevik Eestis
Aavo Kärmas – Enefit Greeni juhatuse esimees
Jaak Kaabel – TS Laevade endine juhatuse esimees
Merike Saks – Elroni juhatuse esimees
Aivo Adamson – Alexela tegevjuht
Rene Tammist – Utilitase arendusjuht
Kalev Kallemets – Fermi Energia juhatuse liige, kaasasutaja
Vestlusringi juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Päeva juhtis Tartu Ülikooli teadur Ove Oll.
Konverentsi PILDID.