Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Einari Kisel, PhD
TalTechi FinEst Targa Linna Tippkeskuse praktik-professor
Einari Kisel on Tallinna Tehnikaülikoolis tegutseva FinEst Targa Linna Tippkeskuse praktik-professor. Paralleelselt on ta ka Eesti Energia nõukogu ja auditikomitee liige. 2017. aastal kaitses Einari Kisel Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi energiapoliitika juhtimise teemal, varasemalt on ta omandanud samas ülikoolis magistrikraadid 1998. aastal ärikorralduse ning 1995. aastal soojustehnika erialadel.
Aastatel 2012−2020 töötas Einari Kisel Londonis Maailma Energeetikanõukogus, alates 2014. aastast Euroopa piirkonna juhina. Aastatel 2002−2012 oli ta ametis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis esialgu energeetika osakonna juhatajana, alates 2008. aastast energeetika asekantslerina. Enne 2002. aastat töötas ta seitse aastat Eesti Energias erinevatel ametikohtadel, viimastel aastatel energiakaubanduse direktorina. /26.08.2025
Seotud uudised
-
07.04 2021Einari Kisel: Kas Eestil jätkub külmade talveilmadega piisavalt elektrit?
Veebruaris põhjustas USA Texase osariigis ootamatu külm ulatuslikud elektrikatkestused, mis tekitasid raskusi miljonite inimeste varustamisel elektriga ja hiljem ehmatavad elektriarved. Kui 2023. aastal suletakse 600 MW põlevkiviplokke ja pärast 2025. aastat puudub ühendus Venemaa elektrisüsteemiga, siis kas oleme ootamatusteks valmis?
Seotud raportid
Seotud videod
Seotud üritused
Üle maailma on riigid asunud rakendama uusi, varasemast aktiivsemaid tööstus- ja investeerimispoliitikaid, et tulla toime geopoliitilise ebastabiilsuse ja USA tollipoliitika mõjudega. Mis samme peaks Eesti siin astuma? Kas konkurentsivõimet kasvatades peaksime senisest enam õppima naabritelt või leidma oma tee?
2040. aastal on Eestis kuni neli korda rohkem tootvaid tarbijaid ehk üksikisikuid, asutusi ja väikeettevõtteid, kes toodavad elektrit nii omatarbeks kui ka elektrivõrku ning tarbivad elektrit jaotusvõrgust. Laiemas tähenduses võivad aktiivseteks tarbijateks olla kõik eestimaalased, kes panustavad energiasüsteemi oma tarbimist juhtides, mis aitab majapidamistel säästa kulutusi energiale ning riigil vähendada investeeringuvajadust tipukoormuse katmisse.
Energiakriis ja kõrged elektrihinnad on andnud hoogu päikeseenergia buumile Eestis kümnekordistades päikesepaneelidega majapidamiste arvu. Eestis on nüüd üle 10 000 väikese elektrijaama, mis on hajutatud üle kogu riigi. Seisame küsimuse ees, kas individuaalne energiatootmine jätkab kasvamist või takerdub?