Liisa Pakosta

Eestist võib kujuneda lapsi ja peresid terapiseeriv ühiskond, mis ei toeta piisavalt nende võimet õppida ise oma heaolu looma, ütles 28. aprillil 2022 toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Milline tulevik ootab Eesti peresid?” Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar.

Eesti majanduse senised konkurentsieelised on kiires tempos sulanud, uued – näiteks rohetoorme väärindamine või tehisaru rakendamine – aga veel piisavalt ei kanna. Mida teha, et august välja ronida ja uuele kasvutsüklile alus panna? Probleem on põletav, sest iga puudujääv protsent majanduskasvu tähendab ligi 400 miljoni euro võrra väiksemat lisandväärtust ja ligi 130 miljonilist puudujääki maksutulus.

Eesti inimestel on ootus, et riigi toetused oleksid kujundatud ja pakutud lähtudes inimese vajadustest. Eesti kui digiriigi järgmine suurem ülesandepüstitus on nutikate andmelahenduste ja tehisintellekti abil inimesekesksete toetuste pakkumine.

Tulevikuühiskonna kestlikkust ja sidusust loovad tänased lapsed. Perekond, sealsed suhted ja toimetulek mõjutavad väga oluliselt tänase lapse toimimist täiskasvanuna ning sellega ka tulevikuühiskonna kvaliteeti.