Prof Dagmar Kutsar: Eestist võib kujuneda lapsi ja peresid terapiseeriv ühiskond

Eestist võib kujuneda lapsi ja peresid terapiseeriv ühiskond, mis ei toeta piisavalt nende võimet õppida ise oma heaolu looma, ütles 28. aprillil 2022 toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Milline tulevik ootab Eesti peresid?” Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar.

Kuigi toetavaid teenuseid on justkui järjest rohkem, on liiga vähe selliseid, mis tegeleksid ühekorraga nii lapse kui vanemaga. Vaid vähestel perest eraldatud lastest on võimalik hiljem sünniperesse naasta, kuna vanema(te) toimetulek ja peresisesed suhted on visad paranema – sünniperet pärast lapse perest eraldamist ei toetata. Laps saab vahel probleemsete olude kiuste ennast ka ise aidata, võtmeteguriks on siin hästi kättesaadav huviharidus.

Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsari sõnul on lasterikkas paarisuhtes lapsevanemad eluga keskmiselt rohkem rahul kui need, kellel on vähem lapsi. Kasvab perekondade „kärjestumine“.

Laste heaolu seisukohast on äärmiselt tähtis, et sünnivanemate suhted jääksid heaks ka pärast lahkuminekut. Paraku näitab kohtustatistika, et tõusuteel on hooldus- ja suhtluskorra kokkulepete alaste protsesside arv. “Tundub, nagu peaksid Eesti inimesed paremaks, et kohus otsustaks, kuidas nad edaspidi oma last jagama peavad, selle asemel et ise kokkuleppele jõuda,” rääkis ta. Professor Kutsar hoiatas, et Eestist võib kujuneda lapsi ja peresid terapiseeriv ühiskond, kus erinevaid teenuseid on justkui palju, kuid napib piisavat süvenemist igasse juhtumisse ning vanemad ja lapsed ei õpi intensiivse teenuspakkumise tulemusel ise oma heaolu looma. Probleemsete perede pea kohal on justkui klaaslagi, millest neil tuleb aidata end läbi murda. Väga suureks abiks saab selles olla ka laste huviharidus.

Tartu Ülikooli Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse lektor Katre Luhamaa tõi esile, et Eestis eraldatakse peredest igal aastal ligikaudu 280 last, samas kui üksnes ca 60 jõuab igal aastal asendushoolduselt tagasi bioloogilisse peresse. Perest eraldamise peamiseks põhjuseks on vanema(te) sõltuvus alkoholist või narkootikumidest ning sellest johtuv toimetulematus. Luhamaa osundas, et kuigi toetavaid teenuseid lapsele ja vanematele on järjest rohkem, on liiga vähe selliseid, mis tegeleksid ühekorraga nii lapse kui vanemaga. Ta tõi ühe puudujäägina välja ka selle, et kui perest eraldatud laps jääb mõne lähisugulase hoole alla ehk eestkostele, ei ole eestkostjal õigust saada seda abi, millele on õigus hooldusperedel.

Tartu Ülikooli sotsiaaltöö uuringute professor Judit Strömpl rõhutas, et kõik perest eraldatud lapsed vajavad traumateadlikku hooldust, mille esimeseks sammuks on lapsele selgitamine, mis ja miks temaga toimub. “Laps vajab ühiskonnaga sidusaks suhestumiseks oma identiteeti, ta peab saama end identifitseerida sünnivanematega. Samas on Eestis praktilisel olematu sünnipere toetamine pärast lapse perest eraldamist,” märkis ta. See tähendab, et vaid vähestel lastel on võimalik sünniperesse naasta, kuna vanemate toimetulek, vaimne tervis ja elukorraldus on visa paranema. See omakorda soodustab „nõiaringi“, kus lapsed taastoodavad oma edasises elus samu probleeme ja sõltuvusi.

Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta ütles seminaril, et Eestis seadustati juba 2004. aastal, et ühiskonnaelu peab olema nii korraldatud, et perekondlikud kohustused ei takistaks inimesi nende muus eneseteostuses. “Inimesele tuleb töö- ja pereelu ühitamisel vastu tulla ja abi pakkuda,” rääkis ta. Kuid kuigi regulatsioon on olemas, jääb probleemseks selle rakendumine, mida näitab voliniku töölaud. “Üks probleemidest on lastega seotud hoolduskoormuse ebavõrdne jaotus ema ja ise vahel, mida ühiskondlikud hoiakud jätkuvalt soosivad,” selgitas Pakosta. Mõni aasta tagasi tegi voliniku büroo kampaaniat: kui lapsel on probleem – helista  isale!

Riigikogu liige Jaanus Karilaid lubas nüüd ja edaspidi hea seista selle eest, et kärpekirves ei tabaks huviharidust ning et piisaks psühholooge, terapeute ja lasteaiaõpetajaid. Ta möönis, et riigikogu tasandil nende teemadega tegelemine on pigem eklektiline, hoogustudes valimiskampaania aegadel.

29.04.2022 Vaata veel videoid

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.