Eestis on märkimisväärne õpetajate reserv ehk ca 2300 inimest, kes on õpetajakoolituse lõpetanud, kuid ei tööta õpetajana. See on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. 53% õpetajate reservist on alla 40-aastased. 52% reservist paikneb Tallinnas ja Tartus ehk seal, kus on suurim õpetajate ülekoormus ja õpetajate puudus.
Raportid
Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid maakoolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.
Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid maakoolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.
Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid Tallinna ja Tartu koolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.
Õpetajate vajadus kujuneb mitme teguri koosmõjul. Erinevate tegurite mõju simuleerimiseks on Arenguseire Keskus koostanud õpetajate vajaduse kalkulaatori. Seniste trendide jätkudes kaob õpetajate defitsiit väheneva õpilaste arvu tõttu aastaks 2037. Õpetajate vajadust vähendab ka haridustehnoloogia edukas rakendamine, suurendab aga hariduslike erivajaduste kasv.
Eesti koole paigutatakse sageli eksamitulemuste alusel pingeritta, võtmata arvesse, et koolide lähtekohad heade (õpi)tulemuste loomiseks on väga erinevad. Koolide tõhusus sõltub ka koolivälistest teguritest ehk sellest, mida kool ei saa muuta – näiteks õpilaste varasemad teadmised ja oskused, lapsevanemate taust, ent ka hariduslikud erivajadused.
Eestis lahkub töölt kolmandik alustavatest õpetajatest esimese kolme tööaasta jooksul. Sellest enamgi lahkujaid on kogenud õpetajate seas – 2021/22. õppeaastal lahkunutest moodustavad 30% vanuses 40–59 ehk tõenäoliselt oma karjääri keskpaigas olevad vilunud õpetajad. Ühe tipptasemel õpetaja lahkumine tähendab koolile hinnanguliselt vähemalt 10 tuhat eurot lisakulu aastas.
Eestis on õpetaja amet olnud esimene karjäärivalik 69%-le naisõpetajatest ning vaid 41%-le meesõpetajatest. Samas, seda on tinginud suuresti senine madal töötasu ning viimaste aastate töötasu tõus on mainet taas tõstma hakanud.
Eestis on üks maailma efektiivsemaid haridussüsteeme (väga head PISA tulemused), ent see tuleb üha enam meie õpetajate ületöötamise arvelt. Kuigi õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine palk, tuleb silmas pidada, et töötasul on regionaalne konkurentsivõime ning madalaim on õpetaja töötasu maakonna keskmisega võrreldes Harju ja Tartu maakonnas.
Eesti haridusasutused saavad lisakoormusega, mille on tinginud Ukraina sõjapõgenikest õpilased, üldiselt hästi hakkama. Enamuse Ukraina õpilasi vastu võtnud koolide arvates on Ukraina õpilased hästi või üldiselt hästi kohanenud.