Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes
Analüüsi peamine siht oli parandada Riigikogu, avaliku sektori asutuste ja üldsuse teadmisi ning arusaama personaalriigist: kuidas andmepõhine isikustamine võib lisaks teooriale ka konkreetsete tegevuste ja näidete abil mõjutada kodanike igapäevaelu ja riigi arengut tulevikus. Anti ülevaade personaalriigi rakendusvõimalustest Eesti sotsiaal- ja haridussektoris ning leiti teenused ja toetused, mille personaliseerimisel on suurim potentsiaal.
Ekspertide hinnangul on suurima isikustamise potentsiaaliga lapse saamise ja hoidmisega seotud teenused ja toetused, sh vanemahüvitis, lapsetoetus, üksikvanema ja lasterikka pere toetus, elatisabi; vaesuse ja muude toimetulekuraskuste leevendamisega seotud teenused ja toetused, sh toimetulekutoetus, töötushüvitised, üksi elava pensionäri toetus, rahvapension, tagasipöörduja toetus; terviseprobleemide ennetamise ja nendega toimetulekuga seotud teenused ja toetused, sh ravimihüvitised ja hambaravihüvitis; õppimise ja arenguga seotud teenused ja toetused, sh Rajaleidja, karjäärinõustamine, õppenõustamine. Suure personaliseerimise potentsiaaliga on ka eri- ja üldarstiabi teenused, mida aga selles uuringus ei vaadeldud, kuna varem on nii teadusuuringute kui ka riiklike programmide raames personaalmeditsiini juba analüüsitud.
Kasutades EUROMOD-i mudelit ja teisi arvutusmeetodeid analüüsiti toetuste vajaduspõhisemaks muutmise (sissetulekuga sidumise) mõju ühiskonna ja leibkonna tasandil tulude jaotusele ja riigieelarvele.