Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskuse tellitud uuringu eesmärk oli luua eeldused ettevõtluse ökosüsteemi kontseptsiooni rakendamiseks Eestis ning Eesti ettevõtluse ökosüsteemi kirjeldava aluspildi kokkupanemine, millest võiks lähtuda tootlikkust käsitlevate arenguperspektiivide koostamisel, ning visiooni loomine, millised võiksid olla Eesti ettevõtluse ökosüsteemide arenguperspektiivid ning tekkida võivad pudelikaelad ja riskid järgmisel 10–15 aastal.
Uuringus analüüsiti üheksa ettevõtluse ökosüsteemi komponendi alusel nelja erinevat kooslust:
- väikelaevaehituse kooslus;
- biotehnoloogia kooslus;
- toiduainete tootjate kooslus;
- puitmajade tootjate kooslus.
Uuringu tulemused näitavad, et üks selge kese on puitmajade tootjate ning väikelaevaehituse kooslustel. Need kooslused koonduvad suhteliselt selgelt piiritletud tegevusalapõhiste ettevõtjate poolt algatatud liitude ümber. Liidud aitavad kaasa koosluse aktiivsele tegutsemisele ja organiseerivad erinevaid tegevusi, mis aitavad kaasa ka tootlikkuse tõstmisele. Väikelaevaehitus on kõigist analüüsitud kooslustest ainuke, millel on ka selge geograafiline kese – Saaremaa. Toiduainete tootjate kooslus on hajusam, ettevõtted koonduvad peamiselt kahe erialaliidu ümber ning paljud ettevõtted ei ole kummagi liidu liikmed. Kõige vähem leiab hästi toimiva koosluse tunnuseid biotehnoloogia sektorist – väikesed teaduse huvist lähtuvad ettevõtted on jagunenud Tallinna ja Tartu vahel ning selget keset ei ole tekkinud. Samas eristub biotehnoloogia koosluses tervisetehnoloogiate alamkooslus, kus suur osa selles valdkonnas tegutsejatest on koondatud Tallinna Teaduspark Tehnopoli poolt initsieeritud Connected Health klastrisse.
Kõikide koosluste tegevus on suuresti orienteeritud välisturule. Puitmajade ja väikelaevade tootjad sõltuvad Läänemere riikidest. Toiduainete tootjate kooslus on teistest kõige rohkem seotud Eestiga, kus osades valdkondades on juba väljakujunenud eksportturud, samas tehakse pingutusi uutele eksportturgudele laienemiseks. Biotehnoloogiate turg on üle maailma.
Rahastamise, toe, taristu ning poliitikate ja regulatiivse raamistiku osas on kooslused sarnased. Kõiki kooslusi ühendavad inimkapitaliga seotud probleemid, mis mõjutavad ettevõtlust ja tootlikkust. Valitseb tööjõupuudus, eriti spetsiifilise, tihti inseneride, osades valdkondades ka doktorikraadiga teadlaste nappus. Kuigi kõik kooslused tunnetavad teadus- ja arendustegevuse (T&A) olulisust, on biotehnoloogia kõige tugevamalt ja otsesemalt teadusuuringutele toetuv.
Uuringu tulemused ei kinnita, et Eesti tervikuna moodustab ühtse ettevõtluse ökosüsteemi. On olemas erinevaid ettevõtluse ökosüsteemi komponente, tugisüsteeme ja toetavaid tegutsejaid nagu ülikoolid, Tehnopol, tööstuspargid jne, mis on paljude koosluste jaoks ühised. Kuigi erinevad võrgustikud on omavahel põimunud, peab ometi nentima, et erinevate koosluste vaheline suhtlus ei ole väga aktiivne.
Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et tootlikkust enim mõjutavad komponendid on inimkapital, T&A ning turud. Eesti väiksus, avatus, orienteeritus eksportturgudele teeb ettevõtluse ökosüsteemi vastuvõtlikuks ka Eestist väljaspool toimuvate muutuste suhtes, ning sidususe suurenemine Eesti-väliste tegutsejatega ilmselt jätkub. Samas on Eesti hinnatase, sh tööjõukulud, kiiresti lähenemas meie kaubanduspartnerite hindadele ja kui lähiajal ei tehta investeeringuid konkurentsivõime parandamiseks, on olemas suur oht, et senised eelised kaovad.
Inimkapital mõjutab ettevõtluse ökosüsteemi arengut mitmel moel. Kuigi tööjõuturg on paindlik, on tööjõupuudus suurenemas. T&A mahu kasv toote/teenuse arenduses nõuab ka kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu. Koos kulude kasvuga kiirendab see vajadust tehnoloogiliste muudatuste ja digitaliseerimise järele. Teisalt nõuavad suuremad investeeringud ka ettevõttevälise rahastuse olemasolu ning ettevõtjad ootavad riigilt sellistes tegevustes toetust. Automatiseerimise protsessidesse tuleb suhtuda hoolikalt, sest nad ei tohi ära kaotada ettevõtete seniseid eeliseid, mis vähemalt osades kooslustes tuginevad erilahendustele ja väikeseeriatele.
Eesti väiksusest tulenevalt peaks tegema valikuid ja teatud tegevustele spetsialiseeruma, et tekiks suurem võimalus piisava kriitilise massi tekkimiseks. Kui ettevõlus ja teadustegevus on valinud sama niši, on võimalik saavutada suurem tuntus ja parem maine. Samas on tehnoloogilised ja muud arengud järjest kiiremad ja valitseb suur oht, et prognoosid ei täitu. Seetõttu peab pikaajaliste poliitiliste ja strateegiliste raamistike koostamisel arvestama ka võimalusega, et otsuseid tuleb vastavalt toimuvatele muutustele kiiresti muuta ning paindlikkus tuleb kohe sisse planeerida.
T&A on seotud originaalsete toodete-teenuste väljaarendamisega. Viimasega peab kaasnema toote-teenuse kaubamärgi ja ettevõtte pikaajalise positiivse kuvandi tekkimisele kaasaaitamine. Oluline on väliskliendi poolt hinnatud tugevate toodete-teenuste ja brändide teke, sest Eesti turg on väike ja eksport paratamatu. Tuntud kaubamärk suurendab toote-teenuse nähtavust turul ja aitab kaasa klientide usalduse tekkimisele. See saab omakorda tugineda ka teiste sarnaste ettevõtete edulugudele. Kuna eksportturud on äärmiselt olulised, siis oodatakse ka riigi välisesindustelt tulevikus tihedamat koostööd ja abi turgudele sisenemisel. Aga kõigi nende küsimuste puhul ei ole praegu alust väga suureks optimismiks. On üksikud edulood ja erinevad initsiatiivid, aga puudub valdav kultuuriline, sotsiaalne ja materiaalne toetus ettevõtlusele ning orientatsioon riskide võtmisele ja katsetamisele. Ikka leiab viiteid takistustele, väiksusele, mis vähendavad ideede suurust ja järeleproovimist. See ühtib GEDI (2017) raportis välja tooduga, kus esitatakse puudusena vähest uue tehnoloogia kasutuselevõttu, inimkapitali nõrkust, vähest võrgustumist, aeglast kasvu, ühiskonna toetuse puudumist ettevõtlusele.
Samas ei ole ükski võtmetähtsusega komponent üksinda. Ettevõtluse ökosüsteemi käsitlusest lähtuvalt on oluline erinevate komponentide kombinatsioon ja sidusus ning selle vastavus just selle konkreetse koha ja valdkonna vajadustele. Kultuurilised, sotsiaalsed ja materiaalsed komponendid muutuvad ajas ja võivad anda võimaluse parandada ettevõtlustulemusi ja suurendada tootlikkust.