Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid: Harjumaa aastal 2035
Arenguseire Keskus koostas neli Eesti majanduse regionaalse arengu stsenaariumi aastani 2035.
Mida tähendavad stsenaariumid Harjumaale?
Harjumaa on läbi kümnendite pidevalt kasvanud. Erinevalt muust Eestist ei ole esmane probleem raha ega ettevõtlikkuse või teadmuse vähesus, vaid pigem taristu vajak ning puudulik arengu- ja ruumiplaneerimine, mis tuleneb vähesest koostööst ja õiguslikest vaidlustest. Järjest suuremaks väljakutseks saavad sellised liigkasvu tüüphädad nagu (kinnisvara- ja palga)inflatsioon, liiklusummikud, keskkonnakvaliteedi langus ning poliitiline, varanduslik ja rahvuspõhine segregatsioon (Tallinn on Euroopa üks kiiremini segregeeruvaid pealinnu), mis mõjutavad pikas plaanis negatiivselt nii regiooni kui ka riigi konkurentsivõimet.
Tulevikku silmas pidades on ohuks lihtsate lahenduste lõksu jäämine. Näiteks on paljud maailma suurlinnad ummikute vältimiseks teede ja ristmike laiemaks ehitamisega pöördumatult rikkunud oma elukeskkonna. Alternatiivne investeerimine ühistransporti võib lisaks liiklusprobleemide leevendamisele luua eeldused uutele ettevõtlus- ja elamupiirkondadele. Kahtlemata tuleb energiatõhusust tähtsustavas Euroopas kasvatada olemasolevate elamute energiatõhusust.
Samas on pealinnaregioonil mis tahes stsenaariumis kõige rohkem võimalusi. On see siis tihedam integreeritus Helsingiga ja Aasia-Euroopa väravaks muutumine või ringmajanduse käivitamine, kuna evitakse piisavat mastaapi ja kapitali.