Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid: Ida-Virumaa aastal 2035

Mida tähendavad stsenaariumid Ida-Virumaale?

Ida-Virumaa on “klassikaline” taanduv tööstuspiirkond, milliseid leiab Euroopast kümneid: iseloomulikud on keskkonnaprobleemid, vanadest tavadest lähtuvad ja uuendustele vastu seisvad sotsiaalsed ja haldusstruktuurid, mistõttu kapital sealt põgeneb. Ise need piirkonnad enamasti kahanemisest välja ei tule ja seetõttu sekkuvad riigid, rakendades restruktureerimiseks arendusprogramme. Ka Eesti riik on siia panustanud, ehkki seni veel mitte just kõige süsteemsemal moel.

Ida-Virumaa loomulikuks arengueeliseks on arvestatav tööstustöötajate olemasolu ja saadavus, asend kahe suure linnaregiooni vahel, raudtee ja sadam, kinnisvara odavus ja

vabad energiavõimsused. Kitsaskohaks on vähe raha, kehvapoolne maine, suurettevõtete juhtimine väljastpoolt, madal ettevõtlikkus ja kaugus lennujaamadest.

Selge, et üleöö ei saa kogu tööstust restruktureerida ja tark on uusi projekte finantseerida õlinõudluse jätkudes selle kasumi arvelt, ent 20–30 aasta pärast annavad siin tööd hoopis teised harud. Millised täpsemalt, on juba koos kohapealsete eestvedajatega tehtud valikute küsimus.