Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid: Kesk-Eesti aastal 2035

Mida tähendavad stsenaariumid Kesk-Eestile?

Kesk-Eesti elanikkond on kahanenud eriti kiiresti pärast Euroopa põllumajandustoetuste jagamise algust, mis on oluliselt kasvatanud suurtootjate konkurentsivõimet, samas kui väiketalud ei pruugi enam uutes oludes ja keerulise paberimajandusega hakkama saada. Suured agrofirmad investeerivad tehnoloogiatesse, mille tõttu kaovad töökohad. Löögi all on nii bioloogiline mitmekesisus kui ka kogukondade jätkusuutlikkus.

Kesk-Eesti linnad on väikesed. Siin-seal kasvavad tööstused ei ole piisavat asendushõivet luua suutnud. Samas veetakse suur osa piirkonna biotoodangust (vili, puit ja piim) toormena või siis vähetöödelduna välja. Maavaradest ei julgeta rääkidagi. Seega on üks edasise arengu võtmeteema lisandväärtuse kohapealne kasvatamine, seda toidu, puidu- ja ehitusmaterjalide, aga ka masinaehituse ja muu tootmise vallas. Miks peavad töötajad hommikuti Harjumaale või nädalateks lausa Soome sõitma, kui nad saaksid edukalt sama tööd teha kodule lähemal? Palmse ja mitmed väiketööstused on siin heaks teenäitajaks. Piirkonna jätkuvalt üsna killustunud omavalitsused peaks tööstusarenduses märksa enam omavahel ja ka EASiga koostööd tegema, et rohkem investeeringuid Harjumaal välja tuleks.

Elanikel on seni tihti olnud kergem tasuvat tööd saada Harjumaal, mis ei ole küll kaugel, kuid kuhu iga päev sõita on ikkagi kulukas ja kurnav. Siin on ennekõike eelis raudteelinnadel, mis kujunevad tasapisi Tallinna magalateks. Samas saaks rongi- ja bussiühendusi sünkroniseerides ja ka väiksemates raudteejaamades parklaid rajades Tallinna tööturuala kenasti laiendada, sest rongis sõites saavad arvutiinimesed juba osa tööd ära teha ning suureks boonuseks oleks omakorda Tallinna ummikute vähenemine.

Kolmas suur väljakutse on rekreatsioon: mida rohkem on Tallinnas korterirahvast, seda enam soovivad nad sealt puhkepäeviti välja loodusesse saada. Kõrvemaale, Lahemaale ja mitmesse teise kanti on jõudnud juba kordades enam matkajaid ja puhkajaid, siinsed turismitalud on teinud läbi suure kasvu. Ruumi on nii investeeringuteks kui ka paremaks logistikaks, mida peaks jällegi korraldama omavalitsused.