Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid: Lõuna-Eesti aastal 2035

Mida tähendavad stsenaariumid Lõuna-Eestile?

Lõuna-Eesti on läbi ajaloo olnud „klassikaline“ maaline piirkond, kus ikka põldu peetud: siin on rohkesti metsa ja viljakat põllumaad. Esmasektori efektiivsuse kasvu ja hõive vähenemise taustal on tööstusest saanud viimasel paaril kümnendil ekspordi mõttes Lõuna-Eesti ja kogu Eesti jaoks olulisim majandussektor. Suurtööstus on aga suures osas väliskapitali kontrolli all, kohalikud väikefirmad kipuvad olema madala lisandväärtusega ja allhankele orienteeritud. Üheks suureks küsimuseks, mis stsenaariumides selgelt joonistub, on see, kas uued tehnoloogiad pakuvad Lõuna-Eesti väikeettevõtetele soodsat pärituult ning kuidas seda tõhusalt ära kasutada?

Praegu eristuvad positiivselt puitmajatootjad, kes ekspordivad suurtes mahtudes Euroopasse, ja globaalselt tegutsevad Tartu tarkvarafirmad. Investeeringuid, sealhulgas immateriaalsetesse varadesse, mis teadmistepõhises majanduses järjest olulisemaks saavad, võiks olla siiski märksa rohkem. Peamiselt toimub toorme esmane töötlemine, suur osa veetakse välja poolfabrikaadina. Teadmuspõhist ettevõtlust väljaspool Tartut napib. Lõuna-Eesti tulevikuvõimalusi piirab väike turg: vähe inimesi, raha ja ettevõtteid – tüüpiline turutõrke olukord – ning kasin ühendus välismaailmaga (kaugus sadamatest ja lennujaamadest). Seega on olulised ennekõike ühendused: tunnirong Ülemistele muudaks Lõuna-Eesti Talsingi eeslinnaks, vähendaks autostumise ökojalajälge ja teedeehituse vajadust. Lennuühendus Riiga aitaks aga Euroopa rahal kiiremini siia jõuda.

Lõuna-Eesti linnad on väikesed. Tartust kui väikesest puust linnast on aga kujunenud kogu Lõuna-Eesti kaubandus- ja teeninduskeskus, mida võimendavad omakorda sealsed arvukad idufirmad ning ülikoolid ja kliinikud. Et stsenaariumidest joonistuvad võimalused on valdavalt seotud kohapealse ressursi ja teadmuse targa ärakasutamisega, siis on võtmeteemaks Tartu võimekuste sidumine maailmas üha enam hinda tõusvate Lõuna-Eesti ressurssidega. „Rohelised“ stsenaariumid suunavad meid seejuures mõtlema, et me Lõuna-Eesti loodusvarasid liiga odavalt ei müüks. Keskkonnasäästu võimalik esiplaanile kerkimine tähendab ka seda, et peame oma piirkondlikud majandusstruktuurid ja spetsialiseerimisplaanid sellest vaatevinklist üle vaatama, et muutunud olud ei tabaks meid ootamatult.

Väikeettevõtlust saaks võimendada ettevõtlusõppe ja nõustamise tugevdamise, sobiliku taristu rajamise (näiteks nutikas energiavõrk hajusenergeetika soodustamiseks) ja Lõuna-Eestis ühise tootearenduse ning põhisektorite ja ettevõtete turundusega. Ühistegevustele ja muidugi ka turismi arengule ning seni kasina majutusasutuste täituvuse paranemisele loob head eeldused Euroopa kultuuripealinn 2024.

Uusettevõtluse kasvu teadlik võimendamine, mida juba päris edukalt tehakse, pakub ennekõike võimalusi noortele ning praegu välismaal töötajatele ja õppijatele. Lõuna-Eesti jaoks on soodne ka uus-kogukondlikkuse esiletõus väärtusruumis, mis võib tuua hääbuvatesse asulatesse uusi elanikke ja elujõudu. See protsess vajab aga samuti teadlikku suunamist, näiteks naljaga pooleks üheks inimõiguseks peetava kvaliteetse internetiühenduse tagamist ning teede olukorra parandamist.