Arenguseire Keskuse tellimusel valmis Eesti tervishoiu tulevikustsenaariumide kvantitatiivne analüüs, mis aitas hinnata kindla stsenaariumi eeldatavat mõju ja peegeldas seeläbi stsenaariumiga seotud võimalikke poliitilisi valikuid ning ohtusid.
Ravikindlustuse eelarve on kehtiva rahastamissüsteemi jätkudes juba praegusel kümnendil suurde defitsiiti jõudmas. 2035. aastal ületavad Eesti Haigekassa aastased väljaminekud tulusid 900 miljoni euro ehk ligikaudu 20% võrra ning seda ilma ühtegi uut teenust rahastamata. Eesti elanik elab küll järjest kauem, ent teeb seda haigena – tervena elatud aastate arv ei ole viimase kümne aasta jooksul kasvanud. Samal ajal tugineb ravikindlustuse rahastus kitsale tulubaasile ehk peamiselt palgapõhisele sotsiaalmaksule. Tööealise elanikkonna osakaal on aga kahanemas ning järjest enam tekib uusi töövorme, mis ei ole sotsiaalmaksuga maksustatud.
Kõikidele inimestele ravikindlustuse pakkumine suurendaks haigekassa praeguseid kulusid 79 miljoni euro võrra. Vaid üldarstiabi teenuste universaalseks muutmine sarnaselt erakorralise meditsiiniga tähendaks ligikaudu 10 miljoni euro võrra suuremaid kulusid, millele lisanduks 9 miljonit ravimikulusid. Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitamine ja praeguste hüvitiste asendamine suurendaks Eesti Haigekassa aastaseid kulusid täiendavalt veel 55 miljoni euro võrra.
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (ravikindlustusmaks) viimine töötaja maksuks, selle võrra brutopalga suurendamine ilma ühtegi maksumäära muutmata tähendaks haigekassale 187 miljoni euro võrra suuremat aastast tulu. Kui aga seada eesmärgiks praegusaegsete kulude täitmine, võiks sellise muudatuse korral ravikindlustusmaksu määra langetada 11,4–11,6%-ni. Täiendav maksubaasi laiendamine rendi- ja intressitulude pealt tähendaks haigekassa nüüdsete tulude suurenemist veel ligikaudu 35 miljonit. Seevastu alaealiste eest eraldiste tegemine sarnaselt mittetöötavate pensionäridega suurendaks tulusid 244 miljonit eurot aastas 2020. aasta baasil arvutatuna.
Tabel. Stsenaariumide kvantitatiivne kokkuvõte
Tervisekäitumise paranemisega seotud ühiskonna heaolu kasv on suurem kui uute teenuste rahastamisega seonduvad kulud. Näiteks kaotati Eestis 2016. aastal rohke episoodilise alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 51 000 eluaastat. Kui samal põhjusel kaotatud eluaastate arv oleks 40 000, tähendaks see inimelude väärtuse kasvu ligi 700 miljoni euro võrra.
Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.
Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda 
