Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskus (ASK) tõi välja globaalsete jõujoonte muutumise stsenaariumid aastani 2035 ja nende tähenduse Eesti arengule. Kirjanduse ülevaadete põhjal, veebiseminaridel osalenute arvamuste alusel ja ekspertarutelude käigus valmis ühisloome tulemusel neli stsenaariumi.
Stsenaariumide loomisel keskendusime ennekõike määramatustele ehk protsessidele, kus võimalikke tulevikuarenguid iseloomustavad erinevad vaated. Sellised määramatused on näiteks (de)globaliseerumise edasine muster, demokraatiate ja autokraatiate sisemised pinged ja muundumised, kliimapoliitika olemus ja tõhusus, Euroopa Liidu, Hiina ja USA rollijaotus ning edasiminek või taandareng rahvusvahelises koostöös.
Joonis. Võtmetegurid ja stsenaariumid
Selline käsitlus võimaldas tuvastada kaks peamist võtmetegurit, milleks on Euroopa Liidu toimimine ning taristu areng. Euroopa Liidu sisene koostöö võib järgmise 15 aasta jooksul kas tiheneda või hõreneda. Millisel viisil see toimub, on lahtine – rohkem rõhku võidakse panna majandusliku konkurentsivõime kasvatamisele, sotsiaalpoliitikale või välispoliitikat puudutavale koostööle.
Taristu on üha enam muutunud geopoliitiliseks instrumendiks. Keskne küsimus järgmise 15 aasta jooksul on, kuivõrd võtab Euroopa Liit juhtrolli digi-, energeetika- ja transpordisektori arendamisel või panustavad Euroopa taristu arendamisse peamiselt erasektor, suurlinnad, Hiina või Ameerika Ühendriigid. Taristu areng sõltub ka inimeste hoiakutest, mis võivad Euroopa erinevate piirkondade lõikes oluliselt varieeruda.
Stsenaarium „Kompass Euroopa“
Stsenaarium „Kompass Euroopa“ tähendab rohkem Euroopat suunanäitajana nii maailmas kui ka Eestis ning uuenduslikku taristut. Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö tiheneb ning EL on oluline investeerija energeetika-, transpordi- ja digitaristusse. Tihe koostöö annab tunnistust sellest, et EL on oluline jõud maailmamajanduses ja -poliitikas ning suudetakse teha vajalikke taristuinvesteeringuid, et tugevdada oma positsiooni maailmas. Euroopa Liidu standardid, nii tehnoloogilised kui ka näiteks andmekaitse standardid, juurduvad tasapisi ka EL-i välistes riikides ja piirkondades.
Eesti jaoks tekib võimalus kasvatada jõukust laialdaste taristuinvesteeringute näol. Euroopa Liidu tugevnenud positsioon maailmamajanduses aitab Eesti ettevõtetel avada uusi uksi. Kuna Eesti julgeolek sõltub endiselt NATO-st, sisaldab see stsenaarium ka vajadust leida tasakaal Euroopa Liidu ja USA huvide vahel. Lisaks on Euroopa fiskaalsolidaarsus ning kiire tehnoloogiline areng tekitanud osade Eesti elanike hulgas ärevuse, mis on jäädvustanud populistliku poliitika mõju.
Stsenaarium „Euroopa kui kindlus“
Stsenaarium „Euroopa kui kindlus“ tähendab rohkem Euroopat, kuid mahajäänud taristut. Selles stsenaariumis on Euroopa koostöö küll tihenenud, kuid konkurentsivõime soodustamise asemel keskendutakse (üle)reguleerimisele ja sotsiaalse kindluse tagamisele. Euroopa Liit on oluline jõud maailmas, kuid Euroopa ettevõtete võime konkureerida maailmaturul on kahanemas. Euroopa Liit on võtnud pigem kaitsepositsiooni kui suunanäitaja rolli.
Eesti jaoks tähendab see stsenaarium mõõdukat jõukuse kasvu, kus kaitsetumate inimeste heaolu kasvab. Samas on heaolu pikaajaline kasv üha küsitavam, kuna ei suudeta teha vajalikke investeeringuid tulevikku. Lisaks on kasvanud rahulolematus Euroopa-siseste fiskaalsiirete tagajärjel. Sellised hoiakud teevad uued taristuprojektid just energeetikas ja transpordis raskeks.
Stsenaarium „Ummamuudu kõnõtraat“
Stsenaarium „Ummamuudu kõnõtraat“ tähendab vähem Euroopat ja vananenud taristut. See kirjeldab maailma, kus Euroopa Liidu koostöö on hõrenenud, mis on viinud ka tema tähtsuse olulise vähenemiseni maailmamajanduses ja poliitikas. Selles stsenaariumis ei ole Euroopa ka teiste suurvõimude jaoks esimene valik, kuna nad keskenduvad pigem võimalustele Aasias ja Aafrikas. Mahajäänud Euroopal endal ei ole vahendeid ja teistel pole huvi siinses piirkonnas taristusse investeerida.
Eesti jaoks ei tähenda üksindus veel üksildust ja täielikku isolatsiooni. Julgeolekupoliitika mõttes on Eestis kohal NATO väed. Kuid strateegiline koostöö välis- ja julgeolekupoliitikas ei tähenda suurt majanduslikku huvi. Taristuinvesteeringute ja majandusarengu oluliseks piduriks on saanud ka nn aeglase elamise põhimõtted, kus suur osa rahvastikust ei pea majanduskasvu prioriteediks. Lisaks teeb nn mitte-minu-tagaaias suhtumine taristuinvesteeringud võimatuks.
Stsenaarium „Tehnoloogiahunt“
Stsenaarium „Tehnoloogiahunt“ tähendab vähem Euroopat, kuid uuenduslikku taristut. Euroopa Liidu koostöö on hõrenenud, keskendudes ainult ühisturu toimimisele, mis on tihtipeale samuti piiratud. Hiina ja USA huvid ning võimalused Euroopa turul on suurenenud. Osad Euroopa Liidu riigid eelistavad majanduskoostööd Hiinaga ja teised USA-ga. Põhjala majandused kasvavad oluliselt kiiremini kui Lõuna-Euroopa omad ning nad on üha enam integreeritud Põhja-Ameerika turuga. Kuna riigid on kaotanud legitiimsust, on olulise rolli võtnud suurlinnad ja ettevõtted.
Eesti jaoks tähendab see stsenaarium kärmet reageerimist ning pidevat kohanemist kiirelt muutuvas maailmamajanduses. Julgeolekus on keskne roll USA-l ning siit tuleneb üha tihenev majanduskoostöö USA ettevõtetega. Eesti on muutunud suurte USA platvormide uute lahenduste testimise kohaks. Taristu
arendamisel ongi peamiselt keskendutud digilahenduste loomisele. Transpordi- ja energeetikataristu on arenenud ennekõike erasektori toel ehk suurema elanike kontsentratsiooniga piirkondades. Tallinn ja Helsingi on kasvanud üha enam kokku ning käituvad investoreid meelitades ühtse regioonina.
Tabel. Stsenaariumide olemus ja tähendus
