Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskuse tellimusel viis Haap Consulting läbi uuringu nimega „Pikaajalise hoolduse tulevik”, mis on üks Arenguseire Keskuse 2021. aasta uurimissuundadest. Uuringu eesmärgiks on selgitada välja Eesti pikaajalise hoolduse arenguväljavaated, anda ülevaade olulisematest trendidest ning analüüsida võimalikke muid tegureid, mis hooldust tulevikus võivad mõjutada.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles 26.03.2021 toimunud valitsusliikmete arutelul pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste kohta, et „Sotsiaalministeerium on koostöös partneritega pikalt otsinud lahendusi hoolduskoormuse leevendamiseks, sest riigil tuleb teha tulevikku vaatavaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, kuna rahvastik vananeb ja tänane teenuste pakkumise korraldus ei ole enam jätkusuutlik.“ Signe Riisalo tõdes, et „tulevikus suureneb veelgi nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele ning tõusmas on nii eakate kui erivajadusega inimeste arv.“[1]
Pikaajalise hoolduse valdkonnas on muutuste läbiviimise protsess keerukas, kuna tegemist ei ole ühe teenusprotsessi muutmisega, vaid pikaajaline hooldus kätkeb endas palju erinevaid abivajajate tervise ja isikuhooldusega seotud teenuseid. Sellest tulenevalt läheneti uuringu eesmärgile võimalikult laiahaardeliselt, kaasates erinevate valdkondade, asutuste ja ühingute eksperte, et mõista tervikpilti. Uuringu „Pikaajalise hoolduse tulevik“ eesmärk on kaardistada pikaajalise hoolduse hetkeolukord, mõista pikaajalise hoolduse vajadust ja korraldust mõjutavaid olulisemaid tulevikutrende ning analüüsida potentsiaalseid tulevikustsenaariumeid Eestis.
Uuringu lõppraportis antakse ülevaade metoodikast, Euroopa trendidest ja abivajadusest ning hoolduse korraldusest Eestis, riikide analüüsist Hollandi ja Saksamaa näitel ning ekspertintervjuude, fookusgruppide ja küsitluse tulemustest. Analüüsi baasil pakutakse välja erinevad tulevikustsenaariumid pikaajalise hoolduse võimalike suundade kohta. Käesolev töö keskendub peamiselt eakate pikaajalise hooldusega seotud väljakutsetele, kuid mõningal määral käsitleb ka abivajadusega inimeste hoolduse väljakutseid laiemalt.
Uuring koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade uuringu läbiviimiseks kasutatud metoodikast. Teine osa keskendub dokumendianalüüsi ja riikide analüüsi tulemustele. Aruande kolmandas osas analüüsitakse ekspertintervjuude, fookusgruppide ja üle-eestilise küsitluse tulemusi. Uuringu neljandas osas konstrueerib uuringumeeskond uuringus kogutud info baasil tulevikustsenaariumid milline võiks pikaajaline hooldus tulevikus Eestis välja näha. Raport lõpeb kokkuvõttega, milles esitatakse uuringu peamised tulemused
[1] Sotsiaalministeerium. 26.03.2021. Valitsus arutas pikaajalise hoolduse süsteemi muudatusi. www.sm.ee/et/uudised/valitsus-arutas-pikaajalise-hoolduse-susteemi-muudatusi (01.06.2021)
Raportiga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Lenno Uusküla
Luminori peaökonomist, endine Arenguseire Keskuse uuringute juht Raportiga seotud uudised
-
27.03 2022Aastaraamat: pikaajalise hoolduse risk vajab maandamist
Eesti elanike suurim kindlustamata risk on vajaduse tekkimine pikaajalise hoolduse järele, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Ligi pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid.