Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskuses valmis aruanne, mis sisaldav Eesti tööturu peamisi väljakutseid ja arenguperspektiive globaalsete ja tärkavate trendide taustal aastani 2035.
Tulevikuprognoosid pakuvad välja erinevaid suurusjärke, kuid üks on kindel – lihtsamate tööde kadumine on paljudes valdkondades vaid aja küsimus. Töökohtade kadumine ei ole aga nullsummamäng. Samal ajal muutuvad olemasolevad töökohad keerukamaks ning tekib juurde uut tüüpi töid, mille olemust võime hetkel vaid aimata. Teame ainult, et väga suur hulk nendest töödest on seotud kas inimeste oskustega tehnoloogiat rakendada või oskustega teha asju, mida masin teha ei oska – näiteks loovalt probleeme lahendada, olla empaatiline ja koostöövalmis.
Peaksime olema muutusega rahul, sest suurem hulk keerukamaid töid tähendab liikumist teadmistepõhise ja innovaatilise majanduse suunas. Paraku näitavad uuringud, et ühtlase oskusvajaduse kasvu asemel on süvenemas tööturu duaalsus ning inimeste sissetulekute polariseerumine – keskmist oskustaset eeldavad töökohad on pigem kadumas ning madalama oskustasemega töökohad tekivad uutes valdkondades. Heaolu kasvades suureneb nõudlus lihtsamate isiku- ja mugavusteenuste järele, mis tähendab, et töökohti võib küll olla, kuid sealt saadav sissetulek on sageli mitu korda madalam kui kõrget oskustaset eeldaval töökohal.
Väljakutseid esitab ka muutunud töötamise viis. Digiplatvormid ja laialt leviv internet on mitmeti avardanud arusaama sellest, milline tavapärane töötamine välja näeb. Muutused on juba mõnda aega toimunud ka traditsioonilise töösuhte sees, kus paljude tööde puhul on võimalus töötada igal ajal ja igal pool tõstatanud üldise arutelu nii tööaega kui ka -kohta puudutava paindlikkuse teemal. Viimasel kümnel aastal on muutusi looma hakanud digitaalsed platvormid, mille vahendusel on lihtsam korraldada tööd ka lühiajaliselt – tööampsudena. Ühest küljest võib arengus näha suurepärast võimalust anda töötegijale vaba voli otsustamaks, millal ja kus tööd teha, ning elada erinevaid töid tehes vaheldusrikast ja huvitavat tööelu. Seni on aga enamik platvormimajanduses tehtavast tööst võrdlemisi madalalt tasustatud ning tööd tegeva isiku õiguslik staatus jääb hämarale alale – on ta ettevõtja või töötaja? Majanduse kehvadel aegadel võib suur hulk sotsiaalsete tagatisteta töötegijaid tekitada tõsiseid ühiskondlikke probleeme.
Tööturu tulevikku vaadates ei saa ei üle ega ümber demograafiliste arengute ja rände teemast. Pikenev eluiga ja taastetasemest madalam sündimus on viinud Euroopas selleni, et ülalpeetavate osakaal hakkab võrreldes tööealise elanikkonnaga järk-järgult kasvama. Eesti ei ole siin erand. Viimastel aastatel on rändetemaatika muutunud Euroopa Liidu plaanides põletavalt kriitiliseks ning on ebaselge, kas areng liigub tulevikus suletuse või avatuse suunas. Unustada ei tohi aga asjaolu, et kiire tehnoloogiline areng tähendab seda, et üha rohkem on vaja spetsiifiliste oskuste ja teadmistega inimesi, kes oskaksid tehnoloogiat vajalikul hetkel rakendada. Ka ettevõtted liiguvad piirkondadesse ja tekivad kohtades, kus talendibaas on tugev. Nutikamad linnad ja riigid on juba aktiivselt talendipoliitikat kujundamas.
Eelkirjeldatud tegurite ja trendide koosmõjul tekib „Tööturg 2035“ neli alternatiivset arengurada Eesti jaoks.
Talendikeskus Tallinn
Tehnoloogilise arengu ja globaalse tööturu võimaluste oskuslik kasutamine loob tarku, paindlikke ja erinevaid töövorme kasutavaid töökohti. Tallinn saab rahvusvaheliseks talendikeskuseks ja majandus areneb kiirelt, kuid teatud osa töötajaskonnast on rahulolematu suureneva ühiskondliku ja piirkondliku ebavõrdsuse pärast ning peab muutust liiga suureks.
Rändajate maailmaküla
Eesti ettevõtted lükkavad automatiseerimist edasi, sest kolmandate riikide väiksema sissetulekuga tööjõudu on küllalt lihtne leida ja värvata. Mujal maailmas toob automatiseerimine aga efektiivsusvõidu ning aja jooksul on ka Eesti ettevõtted sunnitud kas tehnoloogiasse investeerima või kaotama konkurentsivõime. Suur sisseränne, nigel palgakasv ja kasvav tööpuudus toovad kaasa ühiskonna rahulolematuse.
Uus tööilm
Automatiseerimise ning piiratud töörände tulemusel tekib üheaegselt tööhõive langus rutiinsete tööde osas ja vajalike inimeste puudus keerukamaid oskusi eeldavates valdkondades. Rutiinsed tööd hakkavad kaduma, kuid uusi töövõimalusi pole kuigi palju. Ühiskond seisab silmitsi uutlaadi nõudliku väljakutsega mõtestada tööd ja tööväärtusi senisest erinevalt.
Isearenev Eesti
Eesti ettevõtetel on võimalus oma tegevust ja protsesse moderniseerida ja minna üle innovaatilisematele ärimudelitele, kuid töörände piirangute tõttu tekkiv talendipuudus seab arengule piirid. Eesti majandus vaevleb innovatsiooni- ja alustavate läbimurdeliste ettevõtete puuduses, mis tähendab ka hõivestruktuuri aeglast muutumist ning piiratud eneseteostusvõimalusi tööturul.
Lühiraportid:
Raportiga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Johanna Vallistu
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi tegevjuht ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant