Usaldus institutsioonide vastu lähisuhtevägivalla olukordades
Arenguseire Keskuse küsitlusest selgub, et lähisuhtevägivalla (LSV) kogemus vähendab oluliselt inimeste usaldust riigiasutuste, eriti politsei, kohtute ja prokuratuuri vastu, samal ajal kui usaldus naiste tugikeskuste ja Ohvriabi vastu püsib väga kõrge või isegi kasvab. Kõrgelt hinnatakse tugikeskuste ja Ohvriabi ohvrikeskset, empaatilist ja muret tõsiselt võtvat lähenemist, samas kui kohtuid, prokuratuuri ja ka politseid valdavalt ei nähta emotsionaalse toe pakkujatena. Eriti madal on usaldus kohtute, prokuratuuri ja politsei vastu nende seas, kelle kokkupuude lähisuhtevägivallaga on vahetu või hiljutine.
Lähisuhtevägivalla olukorras usaldatakse enim tugiteenuseid kannatanutele, usaldus õigussüsteemi ja politsei vastu on oluliselt madalam
Arenguseire Keskuse tellitud küsitluse põhjal usub 85–91% vastajatest, et tervishoiuasutused, naiste tugikeskused, Ohvriabi ja PPA teevad oma tööd üldiselt õiglaselt ning asjatundlikult. Kohtute ja prokuratuuri puhul on usaldusmäär 70%. Küsides täpsemalt viie erineva LSV olukorra kohta (tabel 1) selgus, et usaldus Ohvriabi vastu säilib ning naiste tugikeskuste vastu isegi suureneb, ent tervishoiu¬asutuste puhul väheneb sõltuvalt vägivalla liigist 71–81%ni ning PPA puhul 56–69%ni. PPA-ga võrreldav langus tuleb esile ka kohtute ja prokuratuuri puhul, kus usaldus LSV olukorras väheneb 43–58%ni (tabel 1).
Tabel 1. Usalduse tase institutsioonide vastu eri lähisuhtevägivalla vormide korral

Allikas: Arenguseire Keskuse küsitlus, 2026
Nii tervishoiu-, õiguskaitseasutuste kui ka PPA vastu on usaldus madalaim psühholoogilise LSV korral, kuid võrreldes üldise usaldustasemega langeb enam kui 10pp ka majandusliku, seksuaalse ja digitaalse LSV korral. Usalduse langus on väikseim füüsilise vägivalla korral. See viitab, et PPA-d, õigussüsteemi ja tervishoidu nähakse vähem suutlikena vägivallavormide korral, mis on vähem nähtavad ja keerulisemalt tõendatavad.
Mida vahetum või värskem on inimese enda või tema lähedase kokkupuude LSV-ga, seda vähem usaldab ta PPAd, õigussüsteemi või tervishoiuasutusi (joonis 1). Kõige teravamalt tuleb see esile nende seas, kelle kokkupuude LSV-ga parasjagu kestab või kestis veel hiljuti: neist usaldab tervishoiuasutusi 57%, PPA-d 46% ning kohut ja prokuratuuri 30%. Neil, kellel LSV-kogemus puudub, on vastavad näitajad 81%, 71% ja 56% ehk ligikaudu 25pp rohkem. Usaldus Ohvriabi ja naiste tugikeskuste vastu püsib kõrge sõltumata sellest, kas kogemus on kestev või hiljutine, leidnud aset varasemalt või kogemus puudub.

Joonis 1. Usaldus eri institutsioonide vastu LSV olukorras sõltuvalt enda või lähedase LSV kogemusest Allikas: Arenguseire Keskuse küsitlus, 2026
Tugikeskused ja Ohvriabi eristuvad kannatanukesksema ja usaldusväärsema abina
Naiste tugikeskuseid ja Ohvriabi hinnatakse kõrgelt kõigi küsitluses uuritud kuue omaduse lõikes (tabel 2). Üle 90% vastajatest ja üle 80% LSV kokkupuutega vastajatest nõustub, et mõlemas asutuses võetakse muret tõsiselt, käitutakse inimlikult ja empaatiliselt, pakutakse emotsionaalset tuge, aidatakse vähendada eskaleerumise riski ning tegutsetakse erapooletult. Mõnevõrra väiksem (80–87%) on hinnang olukorra mõistliku aja jooksul lahendamisele, mis on küsitluses ka kõigi teiste asutuste puhul kõige madalamalt hinnatud väide.
Tabel 2. Detailväited asutuste kohta. % vastajatest, kes nõustub väitega

Allikas: Arenguseire Keskuse küsitlus, 2026. Esimene number tähistab kõiki vastajaid (n=2009), teine LSV kokkupuutega vastajaid (n=827)
Tervishoiuasutuste puhul nõustub esitatud väidetega 70–75%. Kõigi vastajate puhul hinnatakse pisut madalamalt emotsionaalse toe pakkumist (62%) ning LSV kokkupuutega vastajatest vaid 42% hindab, et tervishoiuasutused aitavad vähendada eskaleerumise riski.
Hinnangud PPA-le ja õiguskaitseasutustele on märgatavalt madalamad, eriti nende omaduste osas, mis puudutavad kannatanu vahetut kogemust asutusega. Nii peab kohut/prokuratuuri emotsionaalset tuge pakkuvaks vaid 36% vastajatest ja 30% LSV kokkupuutega vastajatest, PPA puhul on vastavad näitajad 52% ja 45%. Tähelepanuväärne on see, et mõlema asutuse puhul nõustuvad ainult ligikaudu pooled LSV kokkupuutega vastajatest (51–52%), et asutused võtavad muret tõsiselt.
Naised peavad LSV olukordi tõsisemaks, abi otsimist ohtlikumaks ning nende usaldus asutuste vastu LSV-d kogedes on meeste omast madalam. Kõige suuremad soolised erinevused ilmnevad digitaalse LSV puhul
Kõigi viie LSV juhtumikirjelduse puhul pidasid naised olukorda sagedamini väga tõsiseks. Kõige väiksem oli meeste ja naiste hinnangute erinevus majandusliku LSV korral (8pp), ent füüsilise ja digitaalse LSV korral ulatus erinevus meeste ja naiste hinnangutes olukorra tõsidusele kuni 20 protsendipunktini.
Abi otsimist peab ohtlikuks 44% (majanduslik LSV) kuni 64% (füüsiline ja digitaalne LSV) naistest. Mehed näevad abi otsimisega seotud ohte väiksemana (erinevus 4-20pp naiste hinnangutega võrreldes). Naiste ja meeste ohuhinnangute erinevus on suurim digitaalse LSV ja majandusliku LSV puhul.
Samuti tulenes üldine usalduse langus asutuste vastu LSV olukorras (tabel 1) enam just naiste hinnangute langusest. Kõige eristuvam on usaldus PPA vastu, mis oli nii naiste kui meeste puhul tavaolukorras 84–86%, ent langes naiste puhul LSV olukorras 58%ni. Kohtute ja prokuratuuri puhul vähenes tavapärane 70% usaldustase LSV olukorras naiste puhul 47%ni (vs 57% meeste puhul).
Allikas: Arenguseire Keskuse tellitud ja Turu-uuringud AS tehtud küsitlus veebruaris ja märtsis 2026. Esmalt vastasid kõik küsimustele üldise institutsioonide usaldamise ning LSV kogemuse kohta. Seejärel anti vastajatele juhuslikult ette üks viiest LSV olukorra kirjeldusest, mille järel esitati detailväiteid viie asutuse käitumise ja usalduse kohta selles olukorras. Küsitlusele vastas kokku 2009 täisealist inimest.
Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis“ eesmärk on tuvastada lähisuhtevägivalla muutuvaid mustreid ja abiotsimise trende Eestis, et hinnata selle pikaajalist mõju ning toetada tõhusamate sekkumiste kujundamist.
Prindi