Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Eesti regionaalse majanduse tulevik. Stsenaariumid aastani 2035
Eesti regionaalpoliitikas on eesmärgiks seatud piirkondade eripäral põhineva potentsiaali rakendamine. See pole seni siiski suutnud väärata majandustegevuse järjest suuremat koondumist suurlinnaregioonidesse.
Millised tehnoloogilised uuendused mõjutavad Eesti piirkondade tulevikku?
Tehnoloogilised uuendused regionaalse majanduse võtmes on seotud info- ja energiatehnoloogiaga:
- tööstuse automatiseerimine ja robotiseerimine leevendab tööjõupuudust, aga süvendab sissetulekute ebavõrdsust;
- asjade/kõige internet (IoT/IoE) ühendab seadmed ja kogukonnad;
- 3D-printimine (additive manufacturing) toetab detsentraliseerimist, aga on esialgu kallis ja erioskusi nõudev;
- isejuhtivad sõidukid võivad pakkuda leevendust hõreasustuse peamisele probleemile – suurtele aegruumilistele vahemaadele;
- hajutatud tootmisega nutikad energiasüsteemid soodustavad taastuvenergia levikut. Hajutatud energiatootmise eduka kasutuselevõtu korral suureneb energiajulgeolek, tekib uusi võimalusi taastuvate loodusressursside ekspluateerimiseks ning suureneb omanikutulu ja hõive ka hajaasustustes.
Millised sotsiaalsed ja kliimaga seonduvad trendid mõjutavad Eesti piirkondade tulevikku?
Rahvastik ja ühiskond
- Eesti rahvastik väheneb ja vananeb.
- Tööealise elanikkonna osakaal langeb, kuid hilisemas eas jäädakse tööturule pikemalt.
- Kasvab tööga seotud mobiilsus.
Tervis ja tööelu
- Uued töövormid võimaldavad töötada asukohast sõltumatult.
- Inimeste elustiil muutub terviseteadlikumaks.
- Koos vanemaealiste osakaalu suurenemisega tekivad uued teenused.
Keskkond ja kliima
- Soojem kliima vähendab küttekulusid ja suurendab põllumajanduse konkurentsivõimet.
- Ekstreemsed ilmastikunähtused ohustavad inimeste turvatunnet.
- Kliimamuutuste kaudne mõju avaldub väiksema keskkonnajalajäljega toodete eelistamises maailmaturul. Suureneb sisserändesurve, kui mitmed piirkonnad maailmas muutuvad elamiskõlbmatuks.
Regionaalse majanduse stsenaariumid 2035
Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid visandavad alternatiivsed tulevikumaailmad; siit nähtub, mil viisil võiks 2035. aastal majandustegevus ja selle paiknemine Eestis eri tegurite koosmõjul välja näha. Stsenaariumides on võtmetegurite mõjul toimuvaid arenguid taotluslikult võimendatud, et erinevad arengurajad võimalikult selgepiiriliselt välja tuua. Mitmevariantne tulevikukäsitlus võimaldab meil paremini mõista, milline võiks olla eri olukordadesse sobiv poliitikavalikute komplekt – regionaalpoliitilised väljakutsed eeldavad väga erinevate poliitikavaldkondade panust.
Stsenaariumide üheks põhiteljeks on säästva arenguga seotud majandusmudeli ja elulaadi muutus – kas domineerib pragmaatiline lähenemine või toimub ökoloogiline murrang. Teiseks põhiteljeks on tehnoloogilise arengu mõju majandusele – kas see suurendab konsentreerumist või toetab hajutatud majandustegevust.
Kerkib kaks põhimõttelist valikut:
- Leppida ruumiliselt väga kontsentreeritud majandusmudeliga ning leevendada Suur-Tallinna stsenaariumiga kaasnevaid negatiivseid külgi nagu süvenev segregatsioon ja halvenev elukeskkond pealinnas ning võimaluste puudus ja heitumus maapiirkondades.
- Ajada senisest märkimisväärselt jõulisemat regionaalpoliitikat jõudmaks kasvukeskuste stsenaariumi. See hõlmaks piirkondlike kasvusektorite arendamist mitte üksnes regionaalpoliitika, vaid erinevate poliitikate kaudu. Väga tähtis on kiire internet, tark elektrivõrk ja hea transpordiühendus lähima keskusega.
Kliimapoliitilised järeldused
Rohelisele majandusmudelile üleminekuks tuleb hinnata praeguste põhisektorite ja maakonna arengustrateegiates soovitud spetsialiseerumise ökoloogilist jalajälge, otsides võimalusi kohaneda karmimate keskkonnapiirangute ja muutuva nõudlusega. Uue energeetika- ja transporditaristu ülesehitamine on kulukas ning aeganõudev, mistõttu tuleb otsused teha juba praegu.
Autor: Uku Varblane, Arenguseire Keskuse ekspert