Globaalsed jõujooned

Veebiseminar „Globaalse jõuvahekorra tulevikualternatiivid”

28.04.2020

Praegune pandeemia ja majanduskriis on märkimisväärselt suurendanud globaalse jõuvahekorra muutuste mõistmisega seotud ebakindlust ja keerukust. Mõned erinevates kriisieelsetes arenguseire stsenaariumides ennustatud peamised liikumapanevad jõud on tugevnenud, kuid teised siirdunud tagapingile. Veebiseminaril uuritakse globaalsete jõuvahekordade alternatiivseid stsenaariume ja praeguse pandeemia tekitatud häirete mõju.

Millised on pandeemia globaalsed tagajärjed? Kes on tulevikus maailma domineeriv jõud? Kas kerkivad esile geopoliitiliselt võitlevad protektsionistlikud blokid või on meil oodata rahvusvahelise koostöö kasvu eraviisiliste ja avalike võrgustike kaudu? Millisel määral saavad poliitikategijad kujundada üleilmseid arengusuundi? Kuidas peaksid poliitikakujundajad ja ettevõtted sellistes väikestes majandustes nagu Eesti, Soome ja Singapur nendele arengutele reageerima?

Veebiseminar „Globaalse jõuvahekorra tulevikualternatiivid” toimus 28. aprillil Zoomi keskkonnas

Esinejad:

Parag Khanna, asutaja ja juhtiv partner, FutureMap (Singapur)
Risto Penttilä, tegevjuht, Nordic West Office (Soome)
Andres Sutt, Riigikogu liige
Merle Maigre, asepresident, CybExer Technologies (Eesti)

Moderaator:

Meelis Kitsing, uuringute juht, Arenguseire Keskus

Esinejate tutvustus:

Parag Khanna on laialdaselt tunnustatud globaalstrateegianõustaja, maailmareisija ja populaarsete raamatute autor. Ta on andme- ja stsenaariumipõhise strateegilise nõustamisega tegeleva ettevõtte FutureMap asutaja ja juhtiv partner. Paragi viimane raamat on The Future is Asian: Commerce, Conflict & Culture in the 21st Century („Tulevik kuulub Aasiale: Kaubandus, konfliktid ja kultuur 21. sajandil”, 2019). Ta on kirjutanud maailmakorra tulevikku käsitleva triloogia, mille esimene raamat on The Second World: Empires and Influence in the New Global Order („Teine maailm: Impeeriumid ja mõjualad uue üleilmse korra ajal”, 2008), teine raamat How to Run the World: Charting a Course to the Next Renaissance („Kuidas juhtida maailma: Kavandades teekonda järgmise renessansini”, 2011), ja mis lõpeb raamatuga Connectography: Mapping the Future of Global Civilization („Suhtegeograafia: Üleilmse tsivilisatsiooni tuleviku kaardistamine”, 2016). Ta on ka raamatu Technocracy in America: Rise of the Info-State („Tehnokraatia Ameerikas: Inforiigi tõus”, 2017) autor ja raamatu Hybrid Reality: Thriving in the Emerging Human-Technology Civilization („Hübriidreaalsus: Edukas toimetulek kujunevas inimtehnoloogia tsivilisatsioonis”, 2012) kaasautor. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde. Ajakiri Esquire nimetas Paragi 21. sajandi 75 mõjukaima inimese hulka, ja ta on võetud ka ajakirja WIRED taibukaimate inimeste nimekirja „Smart List”. Parag on olnud USA riikliku luureteabenõukogu programmi Global Trends 2030 nõunik. Paragil on PhD kraad Londoni Majandusülikoolist

Risto Penttilä on globaalküsimustega tegeleva konsultatsioonifirma ja mõttekoja Nordic West Office tegevjuht. Ta on ka Euroopa äriliidrite konverentsi peasekretär. Aeg-ajalt kirjutab ta artikleid ajalehele Financial Times ja ta on avaldanud kuus raamatut. Hariduse on ta saanud Yale’i ülikoolist (B.A.) ja Oxfordi ülikoolist (M.Phil ja D.Phil.). Ta on olnud ka Soome Kaubanduskoja tegevjuht, Soome äri- ja poliitikafoorumi EVA direktor, Oxford Analytica asepresident Ühendkuningriigis ja Maailma Majandusfoorumi direktor Genfis. Nooruses oli ta liberaalse reformierakonna asutajaid ja ta on olnud Soome parlamendi liige.

Andres Sutt on Riigikogu liige ja kuulub liberaalsesse reformierakonna fraktsiooni. Ta on rahanduskomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni liige. Tal on üle 25 aastane finants- ja pangandusalane kogemus Eesti keskpangast Eesti Pangast, kus ta töötas finantsstabiilsuse eest vastutava asepresidendina. Ta oli ka Eesti finantsinspektsiooni nõukogu ja EKP pangandusjärelevalve komitee liige. Ta on töötanud Rahvusvahelises Valuutafondis Washington DC-s ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis ja Euroopa Stabiilsusmehhanismis Luksemburgis. Enne poliitikasse tulekut oli ta Eesti Energia juhatuse liige. Tal on magistrikraad majanduse ja rahanduse alal (cum laude) Tartu Ülikoolist ja ta on õppinud juhtimist äriülikoolis INSEAD Prantsusmaal.

Merle Maigre on valitsussuhete ala asepresident Eesti ettevõttes CybExer Technologies, mis on spetsialiseerunud küberõppekeskkonna ja keeruliste, laiaulatuslike küberturvalisuse õppuste pakkumisele valitsustele, rahvus-vahelistele organisatsioonidele ja ettevõtetele. 2017–2018 oli Merle Maigre Tallinna NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse (CCDCOE) juht. 2012–2017 töötas ta Eesti presidentide Kersti Kaljulaidi ja Toomas Hendrik Ilvese julgeolekunõunikuna. Sellel ametikohal oli ta presidendi peamine nõustaja siseriiklikes ja rahvusvahelistes julgeolekuküsimustes, sealhulgas küberkaitse arengusuundade ja probleemide alal. 2010–2012 töötas Maigre NATO peakorteris NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni erakantselei poliitikaplaneerimise üksuses.

Meelis Kitsing on Arenguseire Keskuse uuringute juht ja Estonian Business Schooli professor. Meelis on töötanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunikuna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis majandusanalüüsi juhina. Ta on olnud ka Eesti Majandusteaduse Seltsi president. Praegu on Meelise uurimistöö keskendunud digitaalsete ökosüsteemide poliitökonoomiale. Tema uurimusi on avaldanud Springer, IEEE, ACM, Leuveni Ülikooli kirjastus, MIT Press ja muud kirjastused. Ta on tegelenud teadustööga ja õpetanud mitmes ülikoolis Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Meelis sai PhD kraadi Massachusettsi Ülikoolist Amherstis (US), õiguse ja diplomaatia magistrikraadi (MALD) Fulbrighti stipendiaadina Tuftsi ülikooli Fletcheri rahvusvaheliste suhete koolist (USA) ja MSc kraadi Peacocki stipendiaadina Londoni Majandusülikoolist (ÜK). Enne akadeemilisele tööle asumist töötas ta rahvusvahelistes ettevõtetes ja oli Tallinna linnavolikogu liige.

×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.