Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on poliitikakujundajate suur väljakutse nii meil kui mujal. Ülesande muudab keerulisemaks see, et rohepööre kui termin on raskesti arusaadav, samuti asjaolu, et keskkonnakahju lülitamine toodete ja teenuste hindadesse suurendab elukallidust.
Ühiskond aga saadab vastuolulisi signaale. Näiteks, kuidas saab keegi olla raevukalt rohepöörde vastu ja ometi elada igapäevaselt kestlikul viisil? Kuidas on võimalik, et sama inimene on korraga raiemahtude vähendamise poolt, aga kliimamuutuste pidurdamise vastu? Inimeste käitumine võib vahel tunduda arusaamatu, kuid mõistes süvitsi, kuidas maailma mõtestatakse ja enda ümber toimuvat tõlgendatakse, on siiski võimalik luua ja ellu viia vastuolusid ületavaid lähenemisi.
Veebiseminaril käsitleme, millest koosneb Eesti inimeste keskkonnajälg ning millised võimalused on inimestel seda vähendada, riigil aga inimesi selles toetada. Küsime, mil määral vajadust rohepöörde järgi Eesti ühiskonnas mõistetakse ja toetatakse? Kas toetavad hoiakud väljenduvad ka tegudes? Millised on mõjusad viisid, kuidas saada Eesti inimesed rohepöördega kaasa tulema?
Esinevad:
Magnus Piirits, endine Arenguseire Keskuse ekspert
„Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja kuidas seda vähendada?“ (ettekande slaidid, pdf, 605 kB)
Karina Vabson, Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog ja Ave Habakuk, Riigikantselei innovatsioonitiimi liige
„Kas Eesti inimesed toetavad rohepööret? Kuidas toetust suurendada?“ (ettekande slaidid, pdf, 1,6 MB)
Teemat kommenteerivad Riigikogu liige Mario Kadastik (Reformierakond) ning Riigikantselei rohepöörde koordinaator Kristi Klaas.
Arutelu juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Veebiseminar toimus 20. aprillil 2023 veebis.
Üritusega seotud uudised
-
20.04 2023Veebiseminar „Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?“
Vaata järele! Neljapäeval, 20. aprillil toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar „Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?“.