Uudis

Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul, selgub täna Arenguseire Keskuse poolt avaldatud raportist „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“. Kulude kasvu aitaks pidurdada Eesti elanike tervisekäitumise paranemine ja tervishoiu rahastamise muutmine senisest tulemuspõhisemaks.

OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 10.00

Tööturu surve töötajale iseendale tööandjaks hakkamiseks paneb proovile sotsiaalsüsteemi pikaajalise rahastamise ja toimimise. Väiksemate sotsiaalsete tagatistega töövormid panevad eriti keerulisse olukorda väiksema sissetulekuga inimesed.

22. oktoobril toimuv Arenguseire Keskuse ja Riigikogu suur vesinikupäev „Kas Eesti on vesinikurongist maha jäämas?” küsib, millised on Eesti võimalused fossiilsete kütuste asendamisel vesinikupõhiste lahendustega.

Täna, 30. septembril toimuv Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub üleilmsetele jõuvahekordade muutumisele ja Eesti positsioonile koroonajärgses maailmas.

Läänemere idakalda põhisadamatest on viimase aastakümne (2010-2018) jooksul näidanud kaubamahtude kasvu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa sadamad, selgub Arenguseire Keskuses valminud raportist „Merekaubanduse tulevik Eestis. Arengustsenaariumid aastani 2040“.

30. septembril toimuv Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik” keskendub tänavu jõuvahekordade muutumisele maailmas ja Eesti positsioonile erinevate stsenaariumide puhul.

Arenguseire Keskus viib läbi COVID-19 mõju käsitleva uurimisprojekti, mille eesmärk on riskide ja võimaluste võtmes anda hinnang eelseisvatele muutustele majanduses.

Arenguseire Keskus analüüsis vastvalminud uurimusprojekti raames globaalsete jõujoonte muutumise tähendust Eesti jaoks strateegilistes valdkondades nagu energeetika, digitaristu ja tehnoloogia. Uurimistöö tulemusena toob keskus välja neli võimalikku arengustsenaariumit koos otsustus- ja valikuvõimalustega.

Digitehnoloogiad on tundmatuseni ümber kujundanud mitmeid teenusvaldkondi. Mis juhtub, kui sama leiab aset tööstuses? Kuidas näeb välja majandus, kus tootmine ei tähenda enam masinapargi soetamist, pooltooteid ja allhanget ning nendega seotud keerukaid logistilisi tarneahelaid?