Dr Saara Tamminen: Keskkonnaalase maksureformi võimalikud stsenaariumid Soomes
19. novembril 2021 toimunud Arenguseire maksukonverentsil “Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?” esinenud Soome Innovatsioonifondi Sitra juhtivspetsialist dr Saara Tamminen tutvustas keskkonnaalase maksureformi võimalikke stsenaariume Soomes.
Ettekandes „Keskkonnaalase maksureformi võimalikud stsenaariumid Soomes“ räägib dr Saara Tamminen, et keskkonnamaksud ei tegele ainult CO2 heite vähendamisega, murekohtadeks on ka loodusressursside üleliigne tarbimine, liialt suur prügi hulk ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Neid probleeme aitab lahendada lai valik meetmeid – alustades regulatsioonidest ja teadlikkuse kasvatamisest ning lõpetades keskkonnamaksude reformimisega, rääkis Tamminen. Samuti muutub ringmajandus järjest olulisemaks, sest see aitab vähendada uute loodusressursside kasutuselevõttu.
Ettekandes rõhutati, et keskkonnaalane maksureform on vajalik ajutiselt, kuni olukord ülalnimetatud probleemidega paraneb ja C02 heide ei ületa looduskeskkonna sidumisvõimet. Keskkonnaalane maksureform seisneb keskkonnaga seotud maksude tõstmises ja selle arvelt teiste maksude, eelkõige tulumaksu langetamises. Tulumaksu vähendamine näiteks madalamatele sissetulekutele on oluline toimetulekuraskuste ärahoidmiseks, sest keskkonnamaksud on reeglina tarbimismaksud ja neid maksavad suhteliselt enam just madalama sissetulekuga inimesed.
SITRA pakkus välja kolm erinevat võimalust, kuidas keskkonnamakse tõsta ja muid makse vähendada, rõhutades, et täpsema valiku nende vahel peavad tegema poliitikud. Kindlasti peaks keskkonnamakse tõstma tasapisi ja teatama pikalt ette, et kõik saaksid aegsasti selleks valmistuda.
Kõik konverentsi ettekanded ja materjalid leiad SIIT.
Viimased videod
Veebiseminar “Kuidas muuta kasvavad kaitsekulutused majanduskasvuks?”
Veebiseminaril rääkisime sellest, kuidas kaitsekulutustest maksimaalne majanduskasv kätte saada ning arutasime ekspertidega, mida Eesti selleks tegema peaks.
Viimased uudised
-
30.07 2026Raport: Eesti peab olema valmis 45 aasta pikkuseks tööeluks
Eurostati uusim prognoos näitab, et järgmise poolsajandi jooksul tõuseb Eestis oodatav eluiga 85 aastani ning oodatav tööelu võib pikeneda 45 aastani. Pikem tööelu tähendab paratamatult, et inimestel tuleb oma oskusi täiendada, karjäärisuunda muuta või uusi tööviise õppida, rõhutab Arenguseire Keskus uues lühiraportis „Pikenev tööelu ja elukestev õpe“.

