Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Dr Saara Tamminen: Keskkonnaalase maksureformi võimalikud stsenaariumid Soomes
19. novembril 2021 toimunud Arenguseire maksukonverentsil “Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?” esinenud Soome Innovatsioonifondi Sitra juhtivspetsialist dr Saara Tamminen tutvustas keskkonnaalase maksureformi võimalikke stsenaariume Soomes.
Ettekandes „Keskkonnaalase maksureformi võimalikud stsenaariumid Soomes“ räägib dr Saara Tamminen, et keskkonnamaksud ei tegele ainult CO2 heite vähendamisega, murekohtadeks on ka loodusressursside üleliigne tarbimine, liialt suur prügi hulk ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Neid probleeme aitab lahendada lai valik meetmeid – alustades regulatsioonidest ja teadlikkuse kasvatamisest ning lõpetades keskkonnamaksude reformimisega, rääkis Tamminen. Samuti muutub ringmajandus järjest olulisemaks, sest see aitab vähendada uute loodusressursside kasutuselevõttu.
Ettekandes rõhutati, et keskkonnaalane maksureform on vajalik ajutiselt, kuni olukord ülalnimetatud probleemidega paraneb ja C02 heide ei ületa looduskeskkonna sidumisvõimet. Keskkonnaalane maksureform seisneb keskkonnaga seotud maksude tõstmises ja selle arvelt teiste maksude, eelkõige tulumaksu langetamises. Tulumaksu vähendamine näiteks madalamatele sissetulekutele on oluline toimetulekuraskuste ärahoidmiseks, sest keskkonnamaksud on reeglina tarbimismaksud ja neid maksavad suhteliselt enam just madalama sissetulekuga inimesed.
SITRA pakkus välja kolm erinevat võimalust, kuidas keskkonnamakse tõsta ja muid makse vähendada, rõhutades, et täpsema valiku nende vahel peavad tegema poliitikud. Kindlasti peaks keskkonnamakse tõstma tasapisi ja teatama pikalt ette, et kõik saaksid aegsasti selleks valmistuda.
Kõik konverentsi ettekanded ja materjalid leiad SIIT.
Viimased videod
Seminar “Kas usaldame noori või kardame neid?”
Seminaril rõhutati, et Eesti liigub kiiresti vananeva ühiskonna suunas, kus noorte osakaal väheneb ja eakate osakaal kasvab. Kui 2025. aastal moodustasid 0–19-aastased ja 65+ vanuserühmad kumbki ligikaudu 21% elanikkonnast, siis prognoosi järgi on 2050. aastaks noorte osakaal langenud 18%-ni ning eakate osakaal kasvanud 27%-ni. See tähendab, et noortele langeb tulevikus üha suurem vastutus nii majanduses kui ka ühiskonna toimimises laiemalt.
Viimased uudised
-
09.04 2026Arenguseire aastaraamat: tervishoid vajab otsuseid, kust saada lisaraha
Arenguseire Keskus toob oma värskes aastaraamatus välja, et Eesti tervishoius tekkinud defitsiit on püsiv ning selle seljatamiseks ei piisa enam üksikutest kärbetest ega paremast kulukontrollist. Lisaraha võib tuua tööhõive ja välistööjõu suurendamine, ravikindlustuse maksubaasi laiendamine või erarahastuse ja omaosaluse kasv.