Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Maria Volanen: Soome tehnoloogiatööstuse vaade maksude tulevikule
19. novembril 2021 toimunud Arenguseire maksukonverentsil “Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?” tutvustas Soome tehnoloogiatööstuste liidu maksukorralduspoliitika juht Maria Volanen sektori vaadet maksude tulevikule.
Ettekandes „Soome tehnoloogiatööstuse vaade maksude tulevikule“ rääkis Maria Volanen jätkusuutlikust maksusüsteemist komponentide lõikes. “Soome tehnoloogiettevõtted lõid teekaardi, et jõuda süsinikuneutraalseks,” ütles ta. Teekaardis on olulisel kohal elektrifitseerimine ja digitaliseerimine. “Kogu kliimaneutraalsusele ülemineku protsessi jooksul on oluline stabiilne tegevuskeskkond, maksukindlus ja selge pikaajaline strateegia, et ettevõtetel oleks aega valmistuda.”
Tulevikukindlas maksusüsteemis on neli komponenti: rohelisus (green), digitaalsus (digital), võrdsus (fair) ja globaalne koostöö (global co-operation). “Maksude kontekstis ei tohiks me mõelda ainult keskkonnale, vaid maksusüsteemile tervikuna. Teisalt tuleb mõju keskkonnale alati arvesse võtta, kui tehakse laialdasi seadusemuudatusi,” märkis Volanen. “Kuna kliimaneutraalsuse suunas on liikuma hakanud ka mitmed Euroopa-välise piirkonnad, on väga oluline arendada rohetehnoloogiaid, mida annab eksportida.“ Soome rohetehnoloogiate ekspordipotentsiaal on Volaneni sõnul hinnanguliselt 30 miljardit eurot aastas.
Maksusüsteemi digitaalsuse suurendamiseks on minimaalselt oluline harmoniseerida Euroopa Liidu riikide vahel maksuraportid, misjärel saab harmoniseerida ka maksuarvestust ja liikuda reaalaja maksunduse suunas. “Maksusüsteem peaks tagama võrdse kohtlemise. See on oluline ka rahvusvaheliselt, et vältida topeltmaksustamist,” lisas ta.
Kõik konverentsi ettekanded ja materjalid leiad SIIT.
Viimased videod
Vaata kõiki videoid
Viimased uudised
-
11.07 2025Pikksilm: Kas ja kuidas saaks privaatsuskaitse tehnoloogiad lahendada leibkonna-andmete probleemi?
Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.