Jeffrey Owens: globaalne koostöö halveneb, maksuvaldkonnas paraneb

Viini Ülikooli professori ja endise OECD maksupoliitika valdkonna juhi prof Jeffrey Owensi sõnul suunab riikide soov parandada maksulaekumisi järjest suuremale rahvusvahelisele maksualasele koostööle. Owens koos kolleegide dr Christina Dimitropoulou ja dr Ivan Lazaroviga tegid maksupoliitika mõttekohtadest ja võimalikest eesootavatest muutustest ülevaate 19. novembril 2021 toimunud Arenguseire maksukonverentsil “Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?”.

Professor Jeffrey Owens toob paradoksina välja, et samal ajal kui globaalne koostöö maailmas halveneb, maksuvaldkonnas see paraneb, nagu nähtub näiteks OECD eestveetavast digimaksust. Põhjus on pragmaatiline – ilma rahvusvahelise koostööta jääksid riigid ilma suurest hulgast maksutuludest, mis pole seotud konkreetse asukohaga (physical presence), samas kui maksustamine on jätkuvalt asukohapõhine.

Teisalt aga väheneb rahvusvaheliste kokkulepetega siseriiklik maksusuveräänsus. Owensi sõnul on see paratamatu, kuid see ei tähenda veel maksukonkurentsi vähenemist. Maksukonkurentsi olemus nihkub madalatelt maksumääradelt teistele aspektidele, nagu näiteks maksusüsteemi madal halduskoormus ja automatiseeritus ning topeltmaksustamise efektiivne vältimine.

Dr Ivan Lazarov leidis, et maksusüsteemid vajavad värskenduskuuri. Kui küsida, kas vajame üksikisiku tulumaksu, ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu nende praegusel kujul, on vastus „osaliselt“ ehk need kõik vajavad kohendamist. Üks praeguste maksude alusprintsiipidest – füüsiline asukoht või tegevuskoht – ju enam suures ulatuses ei kehti, mõeldes näiteks piirülesele töötamisele. Kas ikka on jätkuvalt kohane, et tööjõumaksud laekuvad riiki, kus töötaja elab, juhul kui ettevõte, kelle heaks ta töötab, asub mõnes muus riigis? Ettevõtte jaoks tähendab töösuhe mitmeid erinevaid kulutusi, mis on laiemad kui üksnes palgakulu, seega oleks õiglane, kui ka ettevõtte asukohariik saaks osa maksutuludest.  

Teine suur teema on uute maksubaaside kasutuselevõtt, näiteks kosmoses asetleidva majandustegevuse maksustamine või ka kirgi küttev roboti- või tehisintellekti maks. Dr Christina Dimitropoulou selgitas, et robotimaksu arutama asudes peaksime olema veendunud, et praegust maksusüsteemi ei anna jooksvalt remontida, vaid vajame täielikku ümbermõtestamist, mida mõistame tööjõu ja mida kapitali all. Kas tehismõistus on tööjõud, kapital või nende vahepealne vorm? Tööjõuturu kontekstis tähendaks tehismõistuse käsitlemine tööjõuna, et see asendab inimeste tööd, ning kapitalina, et see täiendab inimesi ja loob uusi töövõimalusi inimtööjõule.

Kõik konverentsi ettekanded ja materjalid leiad SIIT.

29.11.2021 Vaata veel videoid

Viimased videod

17.06.2022

Teistmoodi tulevik 2022, vestlusring

15. juunil 2022 korraldas Arenguseire Keskus konverentsi „Teistmoodi tulevik. Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras“.

Vaata kõiki videoid

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.