Jeffrey Owens: globaalne koostöö halveneb, maksuvaldkonnas paraneb

Viini Ülikooli professori ja endise OECD maksupoliitika valdkonna juhi prof Jeffrey Owensi sõnul suunab riikide soov parandada maksulaekumisi järjest suuremale rahvusvahelisele maksualasele koostööle. Owens koos kolleegide dr Christina Dimitropoulou ja dr Ivan Lazaroviga tegid maksupoliitika mõttekohtadest ja võimalikest eesootavatest muutustest ülevaate 19. novembril 2021 toimunud Arenguseire maksukonverentsil “Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?”.

Professor Jeffrey Owens toob paradoksina välja, et samal ajal kui globaalne koostöö maailmas halveneb, maksuvaldkonnas see paraneb, nagu nähtub näiteks OECD eestveetavast digimaksust. Põhjus on pragmaatiline – ilma rahvusvahelise koostööta jääksid riigid ilma suurest hulgast maksutuludest, mis pole seotud konkreetse asukohaga (physical presence), samas kui maksustamine on jätkuvalt asukohapõhine.

Teisalt aga väheneb rahvusvaheliste kokkulepetega siseriiklik maksusuveräänsus. Owensi sõnul on see paratamatu, kuid see ei tähenda veel maksukonkurentsi vähenemist. Maksukonkurentsi olemus nihkub madalatelt maksumääradelt teistele aspektidele, nagu näiteks maksusüsteemi madal halduskoormus ja automatiseeritus ning topeltmaksustamise efektiivne vältimine.

Dr Ivan Lazarov leidis, et maksusüsteemid vajavad värskenduskuuri. Kui küsida, kas vajame üksikisiku tulumaksu, ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu nende praegusel kujul, on vastus „osaliselt“ ehk need kõik vajavad kohendamist. Üks praeguste maksude alusprintsiipidest – füüsiline asukoht või tegevuskoht – ju enam suures ulatuses ei kehti, mõeldes näiteks piirülesele töötamisele. Kas ikka on jätkuvalt kohane, et tööjõumaksud laekuvad riiki, kus töötaja elab, juhul kui ettevõte, kelle heaks ta töötab, asub mõnes muus riigis? Ettevõtte jaoks tähendab töösuhe mitmeid erinevaid kulutusi, mis on laiemad kui üksnes palgakulu, seega oleks õiglane, kui ka ettevõtte asukohariik saaks osa maksutuludest.  

Teine suur teema on uute maksubaaside kasutuselevõtt, näiteks kosmoses asetleidva majandustegevuse maksustamine või ka kirgi küttev roboti- või tehisintellekti maks. Dr Christina Dimitropoulou selgitas, et robotimaksu arutama asudes peaksime olema veendunud, et praegust maksusüsteemi ei anna jooksvalt remontida, vaid vajame täielikku ümbermõtestamist, mida mõistame tööjõu ja mida kapitali all. Kas tehismõistus on tööjõud, kapital või nende vahepealne vorm? Tööjõuturu kontekstis tähendaks tehismõistuse käsitlemine tööjõuna, et see asendab inimeste tööd, ning kapitalina, et see täiendab inimesi ja loob uusi töövõimalusi inimtööjõule.

Kõik konverentsi ettekanded ja materjalid leiad SIIT.

29.11.2021 Vaata veel videoid

Viimased videod

29.04.2022Väärtused kui inimvara

Veebiseminar “Milline tulevik ootab Eesti peresid?”

28. aprillil 2022 toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar “Milline tulevik ootab Eesti peresid?”.

Agnieszka Chłoń-Domińczak: usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada

Eesti pensionisüsteem on praegu poolik ja sellel puudub selge loogika, näiteks on meil kaks vabatahtlikku sammast. Kui aga panna teine ja kolmas sammas omavahel kokku, siis on vaja kogu süsteem uuesti läbi mõelda, öeldi 24. märtsil toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“. Professor Agnieszka Chłoń-Domińczak rõhutas, et usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada, kuid väga raske uuesti üles ehitada.

Vaata kõiki videoid

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.